Järsku oli jalg alt “kadunud”

ENAM EI VAEVA: Kui seljavalude käes vaeveldes oli Kaie Saar sunnitud kodus vahel suisa käpuli liikuma, “võimleb” ta nüüd valudeta ja hea meelega – näiteks koduhoovis murule pudenenud õunu üles noppides. MAANUS MASING

ENAM EI VAEVA: Kui seljavalude käes vaeveldes oli Kaie Saar sunnitud kodus vahel suisa käpuli liikuma, “võimleb” ta nüüd valudeta ja hea meelega – näiteks koduhoovis murule pudenenud õunu üles noppides.
MAANUS MASING

Kuressaares elaval ja õpetajaametit pidaval Kaie Saarel on kuue aasta tagustest painavatest valudest mälestuseks seljal paari-kolme sentimeetri pikkune lõikusarm. “Selle valu kätte ei sure, aga see valu on nii kohutav, et ei unune,” lausub ta.

Tegelikult oli mul tüüpiline seljahäda – üks selgroolülide vahelistest diskidest oli katki läinud. Mis põhjusel see katki läks, ei tea. Vahel võib põhjuseks olla trauma – mina olen nooruses näiteks kiigelt kukkunud –, vahel kuivab disk miskipärast lihtsalt ära ja hakkab tükkideks purunema. Sageli on need traumad nii kaugest ajast, et seda, millest seljahäda alguse sai, ei pruugi enam mäletadagi.

Minu seljavalu-lugu sai alguse umbes kakskümmend aastat tagasi, siis hakkas selg ennast tunda andma. Teadsin küll, et sellisel puhul on abi võimlemisest ja mida varem sellega alustada, seda parem. Võimlemisharjutused olid mul ka lehe peal olemas, aga ega ma siis võimelnud.

Aasta-aastalt aina valusam

Niimoodi see selg aasta-aastalt aina rohkem valutama hakkas. Enamik aega oli kena ja rahulik, selg ei valutanud. Ja ega esialgu pole see valu ka selline, et elada ei laseks, lihtsalt vaevab. Nii jätkus see aastaid.

Ilmselgelt sõltub seljavalu ka sellest, kas on stressirohke periood või mitte. Kui on stressirohke aeg, on seda suurem tõenäosus, et selg hakkab valutama.

Aeg-ajalt, kui olid tugevamad valud, siis ma natuke ka võimlesin – kuni valu jälle üle läks. Aga mõne kuu pärast oli see jälle tagasi.

Kuidas Kaie seljavalust vabanes loe pikemalt eelmise laupäeva Saarte Häälest.

Print Friendly, PDF & Email