KGB esimese juhi päevik: Raoul Wallenberg hukati vanglas

HUMAANSUSE EEST: Rootsi diplomaadi Raoul Wallenbergi mälestus on jäädvustatud paljudes riikides. Näiteks andis Kanada postiteenistus 2013. aastal välja talle pühendatud postmargi. HUFFINGTONPOST.CA

HUMAANSUSE EEST: Rootsi diplomaadi Raoul Wallenbergi mälestus on
jäädvustatud paljudes riikides. Näiteks andis Kanada postiteenistus 2013. aastal välja talle pühendatud postmargi.
HUFFINGTONPOST.CA

Väljavõtted Nõukogude Liidu riikliku julgeolekukomitee (KGB) esimese juhi kindral Ivan Serovi päevikust tõendavad, et tuhandete Ungari juutide elu päästnud Rootsi diplomaat Raoul Wallenberg hukati Nõukogude vanglas. Sellest kirjutas mõni aeg tagasi Ameerika Ühendriikide üks mõjukamaid ajalehti The New York Times.

Ivan Serov oli KGB juht alates selle loomisest 1954. aastal kuni aastani 1958. Neli aastat tagasi leiti kindrali Moskva lähedal asunud suvilast tema päevik. See tuli välja suvemaja renoveerimise käigus, mille oli ette võtnud Serovi lapselaps Vera.

“Mul ei ole kahtlust, et Wallenberg hukati 1947. aastal,” tsiteerib Ameerika ajaleht Serovi päevikut. Päevikus sisaldub veel viiteid mitmele Wallenbergiga seotud, kuid ajaloolastele varem mittetuntud dokumendile. Nende seas on näiteks aruanne Rootsi diplomaadi surnukeha kremeerimise kohta.

Serovi mälestused avaldati tänavu juunis. Pealkirjastatud olid need mõneti dostojevskilikus stiilis – “Ülestähendusi kohvrist: KGB esimese esimehe salajased päevikud. Leitud pea veerand sajandit pärast tema surma”.

Kindral Serov suri südamehaigusse 1990. aasta juulis, olles toona 84-aastane.

Raoul Wallenberg oli Teise maailmasõja ajal Budapestis Rootsi suursaatkonna esimene sekretär. Töötades sellel ametikohal, varustas ta kümneid tuhandeid Ungari juute Rootsi kaitsepassidega (sks k Schutz-Pass), tänu millele õnnestus neil sakslaste okupeeritud riigist neutraalsesse Rootsi pageda. Natsi-Saksamaa oli Ungari okupeerinud 1944. aasta kevadel pärast seda, kui Adolf Hitleril tekkis kahtlus, et tema sõber ja liitlane, riigihoidja Miklós Horthy on alustanud inglaste ja ameeriklastega salajasi läbirääkimisi.

Teada on, et kui Nõukogude armee 1945. aasta jaanuaris Budapesti vallutas, arreteeris NKVD (Nõukogude Liidu siseasjade rahvakomissariaat, KGB eelkäija – toim) Raoul Wallenbergi kahlustatuna spionaažis. Rootsi diplomaat toimetati Moskvasse, kus teda hoiti kurikuulsas Lubjanka vanglas. Moskvas tema jäljed ka kaovad. Tänaseni puuduvad täpsed ja usaldusväärsed andmed Wallenbergi vanglas viibimise ja surma kohta.

Pikem lugu ilmus laupäevases Saarte Häälest.

Print Friendly, PDF & Email