Saaremaa Ökoküla loobus Vilsandi laidude hooldamisest

KULUS: Vilsandi tuletorni all asuval toetusalusel karjamaal möödunud aastal hooldamist ei täheldatud MAANUS MASING

KULUS: Vilsandi tuletorni all asuval toetusalusel karjamaal möödunud aastal hooldamist ei täheldatud
MAANUS MASING

Vilsandi rahvuspargi kaitse-eesmärkide saavutamine on sattunud silmitsi tõsise tagasilöögiohuga, kuna Saaremaa Ökoküla loobus loomade karjatamisest rahvuspargi laidudel.

Keskkonnaameti maahoolduse spetsialist Taavi Taavita ütles, et Saaremaa Ökoküla alustas sel aastal Vilsandil uue perioodi kohustusega, mis piirdub Vilsandi saare pärandkoosluste hooldamisega 120,84 ha ulatuses. Möödunud aastal hooldas Saaremaa Ökoküla Vilsandi saarel ja laidudel 304 hektarit.

“Ala terviklikkust silmas pidades on kahju, et osa alasid nüüd hooldusest välja jääb, kuid teha saab ikkagi niipalju, kui on jaksu,” sõnas Taavita.

Maahoolduse spetsialisti sõnul vähenes kohustuste maht laidude arvelt umbes 100 ha võrra, teist samapalju maad jäi hooldusest välja Vilsandi saarel, kus lähtuvalt uutest nõuetest tuleb enne hooldamisega alustamist maha võtta võsa ja pilliroog. Näiteks jäi sel aastal hooldusest välja suur ala Vilsandi saare põhjaosas, kus on plaaninud poolloodusliku koosluse taastamistöid RMK, kes kokku taastab saare eri paigus 54,09 ha poollooduslikke kooslusi. Pärast taastamistööde lõppu on rentnikul võimalus taastatud alal karjatamist jätkata.

Laidudel karjatamise lõpetamise põhjuseks on Taavi Taavita sõnul logistilised raskused, sest laidude asukoht muudab loomade karjatamise väga keeruliseks. Saaremaa Ökoküla endine farmijuhataja Maila Valk rääkis kevadel Saarte Häälele, kuidas Käkisilma ja Vilsandi vahelistel laidudel jäi 75 lambast ellu vaid 25, kes millalgi augustis kõik koos paanikas Vilsandile põgenesid. Laidudele saabunud Ökoküla töötajatele vaatasid vastu vaid korjused. “Ma nägin, kuidas merikotkad olid kuuekesi ühe lamba kallal,” meenutas Valk ja tunnistas, et ettevõtte kari oli saartel omapead jäetud. “Me ei käi laidudel, meil lihtsalt ei ole ressurssi ega aega,” sõnas Valk.

Saaremaa Ökoküla omanik Hando Sutter ütles, et hooldatavate alade maht vaadatakse üle igal aastal ja otsus tehakse kooskõlas keskkonnaameti spetsialistidega. Tõsiasi on aga see, et pilliroogu ja kadakasse kasvades muutub rahvuspargi sümbolväärtusega saarestik paljudele liikidele lihtsalt sobimatuks ning suur hulk maahooldusele kulutatud summadest on raisatud tühja.

Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna juhataja Taimo Aasma ütles, et poollooduslike koosluste loodusväärtuste säilimiseks on järjepidev hooldamine väga oluline ning kindlasti tuleb leida võimalus, et Vilsandi poollooduslike koosluste hooldamine jätkuks. Aasma märkis, et aladele, mis on jäänud teatud aastatel hooldamata, on võimalik vajadusel ka uus hooldaja leida. Ühe- või kaheaastane hooldusest väljajäämine enamasti loodusväärtuste säilimist veel ei ohusta, lisas ta. Saaremaa Ökoküla kõrvale ongi sel aastal tekkinud teine hooldaja – saarevanem Neeme Ranna juhitud OÜ VILSANDI MTJ, mis karjatab loomi 5,22 hektari ulatuses.

Karjatamata alad

Möödunud suvel Vilsandi põhjaosa kolmel rannaniidul riiklikku seiret läbi viinud Tartu ülikooli taimeökoloog Elle Roosaluste on Vilsandi maahoolduse suhtes olnud kriitiline varem ning on seda ka nüüd. Roosaluste saatis Saarte Häälele seire tulemuste kohta väljavõtte, kus on kirjas: “Kokkuvõtlikult on Vilsandi põhjaosa väga hea potentsiaaliga rannaniidud koos loopealsega praegu kehvas seisus. Karjatatav ala on liiga suur praeguse loomade arvu jaoks, osa niidust on üldse majandamata. Olukorra parandamiseks tuleks kohe tõsta karjatamiskoormust (tuua veised), alustada karjatamist varakevadel, vajaduse korral reguleerida koormust karjaaedadega ja mõne koha peal saaks olukorda parandada ka niitmisega.”

2008. aastast Vilsandi saarel maahooldusega tegelenud Saaremaa Ökoküla on pikemat aega nautinud nii saareelanike kui ka looduskaitsjate kiitust ja tänu. Nüüdseks on siiski selgunud, et kõik ei ole kuld, mis hiilgab.

25. aprillil töölt lahkunud endine farmijuhataja Maila Valk kinnitas paar kuud tagasi telefonivestluses Saarte Hääle ajakirjanikuga, et Vilsandil leidub toetusaluseid alasid, mille pealt ettevõte on viis aastat toetust võtnud, ilma et oleks seal ühtegi looma karjatanud.

Maila Valgu väidet kommenteerides tuletas Saaremaa Ökoküla omanik Hando Sutter nädala algul toimunud telefonikõnes meelde, et endise farmijuhataja tegevuse osas käib politseiuurimine, ja andis mõista, et ajakirjanikust pole professionaalne kirjutada artikleid selliste inimeste levitatud kuulujuttude põhjal. “Kui see inimene vastutas nende alade hooldamise eest, siis küsige, miks ta oma tööd ei teinud,” ütles Hando Sutter.

Saarte Hääl külastas tänavu kevadel Vilsandit ja tegi Vilsandi majaka juures foto rannaniidust, kus möödunud aastal polnud ainsatki looma peal. Maila Valk selgitas, et parasiitide tõttu ei saagi kõikjal karjatada, sest see võib tähendada loomade hukka saamist. “Mina olen loomakasvataja, minul peab olema terve loom, ma ei saa teda sundida ära sööma kõike, mis seal karjamaal on,” lausus ta.

Nii suri Vilsandi saarel ühel aastal elektriliinide all lambaid massiliselt, 2015. aasta jaanipäeva paiku suri aga paelusside kätte nädalaga 70 lammast. “Mul on pildid, kus me vedasime korjuseid prügikottidega,” kinnitas Valk.

Endise farmijuhi sõnul jooksevad poollooduslike koosluste hooldamisel kokku omaniku huvid, looma tervis ja keskkonnanõuded. Valgu sõnul on Ökoküla töötajad palunud omanikul mõelda selle üle, et ettevõte ei saa ära elada ainult maahooldustoetustest ning vaja oleks mõelda tootmisele ja lammaste müügile. “Hando ütles mulle, et ma ei suudaks mitte kunagi nii palju liha müüa, kui tema toetusi saab,” meenutas Valk ja rääkis, kuidas uuendamata jäetud kultuurmaadel ja pärandmaastikel vohavate haiguste koosmõjul on karja väärtus alla käinud. “Nad on kängus, nad on pasal, nendel on vill seljas lahti ja kondid püsti,” kirjeldas ta.

Maila Valk andis ka teada, et Saaremaa Ökoküla palju kõneainet pakkunud sadade kaupa kadunud lambad ei ole tegelikult kadunud, vaid enamikus hukkunud. Kuna korjustel olevat aga kõrvamärgid metsloomade ja röövlindude poolt enamasti ära rebitud, siis pole võimalik korjuseid ka registrikõlbulikul moel tuvastada ning loomad kantakse pärast sügisest inventuuri registris “kadunute” lahtrisse.

Ühest päevast piisab

Keskkonnaameti regioonijuht Kaja Lotman rääkis, et kuni eelmise aastani kehtinud 2007–2013 kohustusperioodi nõuded olid nii leebed, et Saaremaa Ökoküla täitis neid igal juhul. 2007–2013 kohustuse puhul sai keskkonnaamet hooldajale ebapiisava karjatamise korral määruse järgi sanktsioone rakendada siis, kui hooldaja ei olnud alal vähemalt üks kord enne 1. oktoobrit loomi karjatanud. “Määrus oli ebaselgelt sõnastatud,” viitas Lotman. “Piisas sellest, et tuua kari üheks päevaks kohale ja kohtus õigeksmõistmiseks oleks sellest piisanud.”

Eelmise kohustusperioodi nõrkustest on Lotmani sõnul palju kirjutatud ja räägitud ning seetõttu on uuel kohustusperioodil ka rangemad nõuded. Vilsandi mereheitega rikastunud mullastikuga rannaniitudel on väga lopsakas rohukasv ja varasema leebe kohustusnõudega ei saa kindlasti täita ka seiret tegevate teadlaste ootusi, nagu märgib ka Elle Roosaluste oma seires.

Lotmani sõnul tegi keskkonnaameti maahoolduse spetsialist Taavi Taavita 2015. aasta sügisel visuaalse paikvaatluse ja jõudis järeldusele, et vastavalt 2007–2013 kohustusperioodi nõuetele on Saaremaa Ökoküla kohustus täidetud, lähtuvalt eelpool kirjeldatud leebetest nõuetest.

“Keskkonnaametil on tekkinud olukorra pärast väga kahju, kuid meil ei ole õigust sanktsioone rakendada reeglite järgi, mis antud ettevõttele ei kehti,” ütles Lotman.

Kaja Lotman rääkis, et uuel kohustusperioodil on aga uued reeglid ja nõuded märksa karmimad. See suurendab niiduhoolduse efektiivsust ja seab ka hooldajad võrdsematesse tingimustesse. 2014–2020 kohustuse puhul saab keskkonnaamet ebapiisava karjatamise korral hooldaja suhtes sanktsioone rakendada siis, kui “1. oktoobriks ei ole kogu taotletaval alal visuaalselt tuvastatav, et loomad on alal toitunud selliselt, et rohustu on vähemalt 50 protsendi ulatuses madalaks söödud ning ülejäänud alal on rohustu valdavalt söödud”.

Kaja Lotman ütles, et vaatamata viimasel aastal ilmnenud probleemidele tegi Ökoküla varasematel aastatel ikkagi väga head tööd. “Ma ei paneks neid kohe sellepärast häbiposti, et neil sel aastal mingi jama on olnud,” lausus ta.


KOMMENTAAR

SUURE KOOLI JUHT: Neeme Rand on 25 aastat Kuressaare ametikoolis töötanud, neist 24 aastat direktorina. Koolijuhina on ta palju suutnud teha selleks, et kool oleks igati nüüdisaegne ja populaarne. TAMBET ALLIK

Vilsandi saarevanem Neeme Rand:

Vilsandil valitseb rahulolematus, sest Saaremaa Ökoküla veised on saarel lahti ega püsi aedades. Kui taluperenaisel hommikul ärgates maja väriseb, sest suur pull sügab ennast vastu majaseina või kui ma eelmisel sügisel korjasin oma õuest 4–5 ämbritäit lehmakooke, siis midagi on nendel seal korrast ära. Leppisime saarevahiga kokku, et edastame Ökokülale kõik pretensioonid e-kirjas, ja ühe punktina on see teema ilmselt päevakorras ka oktoobris toimuval Vilsandi üldkogul.

Print Friendly, PDF & Email