Muretu seenelkäigu tagab õige ettevalmistus

KOGU PEREGA: Kaia Jalakas (vasakult) tavatseb seenel käia koos õde Kristiga. Eile olid nad Pihtla metsa kaasa võtnud ka Kristi elukaaslase Marek Mai, kelle ülesandeks oli lisaks väikese Loore kantseldamisele telefoni abil seeneliste asukoha määramine.       MAANUS MASING

KOGU PEREGA: Kaia Jalakas (vasakult) tavatseb seenel käia koos õde Kristiga. Eile olid nad Pihtla metsa kaasa võtnud ka Kristi elukaaslase Marek Mai, kelle ülesandeks oli lisaks väikese Loore kantseldamisele telefoni abil seeneliste asukoha määramine.
MAANUS MASING

Viimane nädal on nii mõnelegi seenelisele toonud laubale külma higi, kui ta avastab keset puuderägastikku, et tagasitee on ühtäkki ebaselge. Metsa minekut ei tohi võtta kergekäeliselt ja õige varustus võib turvalisel kojujõudmisel otsustavat rolli mängida.

Kuressaare politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse juht Kaido Vahter rääkis Saarte Häälele, et ilmastik ja sotsiaalmeedias eksponeeritavad ääreni täis seene- ja marjaämbrid mõjuvad paljudele korilastele nagu metsa ahvatlev hüüe – aeg on metsa minna!

Tänavune suvi on metsaandide poolest rikkalik olnud, loodus pakub lahkelt nii marju kui ka erinevat liiki söögiseeni. Kaido Vahter võttis asja kokku laulumängu sõnadega “Igaüks leiab oma”.

Metsaande korjatakse tema sõnul enamasti küll kodu ümbruses, kuid vahel minnakse uudistama ka kaugemaid ja tundmatuid metsi. “Oma kodumetsas käies arvatakse tundvat iga viimastki võsapuhmast ning kuivenduskraavi, kuid jäetakse tähelepanuta asjaolu, et aeg teeb looduses vahel ulatuslikke ümberkorraldusi ning metsatukk, mis varem võis tunduda selge kui oma kodutee, võib aastatega olla tundmatuseni muutunud,” märkis Vahter.
Ta lisas, et keegi ei lähe ilmselgelt metsa mõttega sinna pikemaks ajaks ära eksida. Seetõttu jagas Vahter ka näpunäiteid, mida metsa minnes järgida, et koduteega muret poleks.

Metsa minnes ole hästi ette valmistatud

Väga oluline on lähedasi ja tuttavaid oma plaanidest eelnevalt alati teavitada, võimalusel võiks metsa minna mitmekesi. Selga tuleb panna soojemad riided, mis oleksid selgesti eristatavad näiteks eredate värvide järgi. Samuti võiks seenelisel müts peas olla, sest just pea kaudu kaotab inimene kõige enam kehasoojust, mida näiteks külmal ajal metsa eksinu endale lubada ei või. Veel tuleb kindlasti kaasa võtta laetud akuga mobiiltelefon ja võimalusel kompass. Kui tehnika alt veab ja mobiilil metsas levi ei ole, tuleb SIM-kaart eemaldada ning nõnda on võimalik helistada häda­abinumbril 112. Siiski tuleb arvesse võtta, et leviaugus tühjeneb telefoniaku kiiremini. Kaasa tuleks varuda ka joogivett ja toidumoona, juhuks, kui metsas viibimine peaks venima pikemaks, kui planeeritud.

“Kui peaksite metsas olles avastama, et ei oska enam koju minna, tuleb abi kutsuda kohe, eelistatavalt päevavalguse tundidel, sest hämaras on teid palju raskem leida,” toonitas Kaido Vahter.

Kuigi tegu on lihtsate näpunäidetega, ei pruugi inimene sageli nende peale tulla. Küll aga aitab neist kinnipidamine nii metsaminejat kui tema lähedasi ning vajadusel ka otsijaid.

Neljast eksinust kolm kodus, üks ikka leidmata

Politsei abi vajatakse metsast väljasaamiseks Saaremaal keskmiselt paar korda aastas. Politsei piirkonnavanem Meelis Juhandi paneb siinkohal südamele, et inimese kadumisest tuleks politseid teavitada võimalikult varakult, sest seda kindlamalt jõuab abi selle vajajani enne tõsiseid tagajärgi.

Saaremaa metsadesse on viimasel paaril nädalal eksinud neli inimest, kellest kolm on tänaseks õnnelikult koju jõudnud. Üks mees, 83-aastane Erich on aga endiselt kadunud. Politsei on teda koos vabatahtlike ja lähedastega otsinud nüüdseks peaaegu kaks nädalat, kaasatud on ka kopter ja teenistuskoerad, kuid seni paraku tulemusteta.

Kui politseile teatatakse inimese kaduma minekust, proovib politsei esmalt temaga ühendust saada ja positsioneerida võimalik asukoht. Kui õnnestub välja selgitada kadunud inimese liikumise piirkond, alustatakse kohe ka otsingutega. Politsei kasutab otsingutel metsa eksinud inimeste aitamiseks sageli sõidukite alarmseadmeid, näiteks heli- või valgussignaali, millest võib pimedal ajal palju abi olla. Lisaks oma töötajatele kaasatakse ka vabatahtlikke, teenistuskoeri ning eritehnikat, näiteks helikopter, mis on varustatud termokaameraga ja muudab inimese metsast leidmise lihtsamaks.

Kaido Vahter märkis veel, et metsaskäik ei pea olema nagu õudusfilm, kuid samas ei tasu loodust alahinnata. Mets pakub küll võimalusi, kuid valede tingimuste ja niru varustuse korral võib ta ka palju võtta.

“Olge hoolivad ja korrake olulised tõed üle ka oma noorematele ja vanematele lähedastele ning tuttavatele,” paneb Vahter inimestele südamele, soovides omalt poolt kõigile toredat seene- ja marjahooaega.

 

Print Friendly, PDF & Email