Liiklusteadmatus kergliiklusteedel (28)

KES JA KUIDAS? Mööda kergliiklusteed jalutanud Linda Treiel peab läbi laskma peateele sõitva Margus Kivi auto. Hea, kui märgistamiseks on kasutatud liiklusmärke, kuid neid ei pruugi alati olla.  RAUL VINNI

KES JA KUIDAS? Mööda kergliiklusteed jalutanud Linda Treiel peab läbi laskma peateele sõitva Margus Kivi auto. Hea, kui märgistamiseks on kasutatud liiklusmärke, kuid neid ei pruugi alati olla.
RAUL VINNI

Kuressaare linna ümbruse kergliiklusteede ja sõidutee ristumisel juhtub ikka ja jälle, et autojuht ja kergliikleja ei saa aru, kumb peab teisele teed andma. Halvemal juhul lõpeb selline segadus teeandmise osas kergliikleja jaoks autokapotile maandumise või asfaldi kündmisega.

Tihti on näha, kuidas kergliiklusteedel liikuvad jalgratturid ja rulluisutajad tuhisevad suurel kiirusel üle ristmike, vahel suisa autonina eest läbi. Kindlasti pole tegu lihtsalt sooviga teha “napikat”, vaid pigem teadmatusega, millal ja kus peab teed andma või millal on kellelgi eesõigus.

“Ma sain napilt auto eest läbi,” ütles Saarte Häälele üks rulluisutaja, kelle õnneliku lõpuga õnnetus juhtus Kuressaare–Vaivere kergliiklustee ühel ristmikul, kui Pihtla teele soovis sõita auto. Autojuht jõudis küll pidurdada ja vabandas, et päike paistis silma, kui rulluisutaja tunnistas, et hoopis tema ise oleks pidanud teed anda. Saarte Häälega vestelnud autojuhid rääkisid, et tõepoolest on nii mõnigi kord probleeme, kuna jalgratturid ja rulluisutajad ei märka ristmikku või ei soovi, ei suuda seal kinni pidada. Kui täistuuridel kihutav rattur või uisutaja ristmikule jõuab, pole autojuhil enam suurt midagi teha.

Kuressaare ametikooli autotehnika õppesuuna juhtõpetaja Margus Kivi ütles Saarte Häälele, et olukord on tõesti mitmeti mõistetav. Kivi sõnul tuleb endale selgeks teha, millise teega kergliiklustee ristub. Kui tegemist on seaduse mõistes teega ehk siis tavaliselt tänavaga, on eesõigus peateele suunduval autol. Teed peavad andma kergliiklusteel liiklejad. Kui tegu on juurdesõiduteega ehk näiteks mõne eramu hoovi suunduva teega, on Kivi sõnul eesõigus kergliiklusteel sõitjal. Tavaliselt on selliste olukordade puhul abiks ka liiklusmärgid, mis teavitavad jalgrattatee lõpust enne ristmikku ja algusest pärast ristmikku. Paraku ei ole märke alati pandud või on ainult alguse või lõpu märk.

Margus Kivi ütles, et kindlasti tasuks ka autojuhtidel mõelda, millises situatsioonis ja kus nad sõidavad. Tema sõnul peavad tähelepanelikud olema kõik liiklejad ning tema soovitab autojuhtidele see kihutav jalgrattur pigem läbi lasta, kui jääda mõtlema, et kas ta ikka jõuab pidurdada.


Linn ja Kudjape nüüd koos 50 alas

Maanteeamet muutis Lääne-Saare valla palvel liikluskorraldust nii, et Kuressaarest Kudjapele suunduval teel piirkiirus enam üle 50 km/h ei tõuse.

Aivo Tasane maanteeameti Kuressaare esinduse liiklustalitusest ütles, et valla soov oli muuta sealse kandi liiklus 1. septembriks rahulikumaks. Seega tõsteti asula alguse märk Mereranna tee ristmikust veelgi rohkem Pihtla poole ning asula kiiruspiirang laienes automaatselt ka Kudjapele suunduvale teele. Samuti Lilleküla elurajooni suunduvatele tänavatele.

Tasase sõnul on praegune lahendus ajutiste märkidega, uued märgid on aga tellitud ja paigaldatakse üsna pea. Nii näiteks pannakse Mereranna teele, kus algab ja lõpeb Kudjape alevik, ka Kuressaare linna alguse/lõpu märgid. Seega saavad kaks asulat liikluse osas nüüdsest kokku ning ühest teise sõites pole enam vajadust gaasipedaalile tugevamini vajutada.

Mereranna tee, Pihtla tee ja Kummeli põigu ristmikku loodetakse järgmisel aastal uuendada ning siis uueneks ka liikluskorraldus.

Print Friendly, PDF & Email