Loopealsete taastajatele tuli appi seemnekogumismasin

NOVAATORID PÄRANDMAASTIKEL: Annely Esko, Mart Meriste, Bert Holm uudistavad uue masinaga kogutud seemnesaaki. AIN LEMBER

NOVAATORID PÄRANDMAASTIKEL: Annely Esko, Mart Meriste, Bert Holm uudistavad uue masinaga kogutud seemnesaaki.
AIN LEMBER

MTÜ Elurikas Eesti tutvustas möödunud nädalal Saaremaal esmakordselt masinat, mis võimaldab seemneid koguda looduslikelt niitudelt.

Omavalmistatud seemnekoguja esitluse korraldas Kõruse külas asuval loopealsel pärandkoosluste taastamise projekti “Life to alvars” projektijuht Annely Esko (fotol), kes näeb uues tehnoloogias head abimeest raiejärgsetel loopealsetel taimkatte kiiremaks taastamiseks.

Annely Esko sõnul on suuremal osal taastatud aladel taimestiku taastumine küllatki hea, kuid EL LIFE + Nature programmi projekti “Life to alvars” raames taastatakse esmakordselt ka väga halvas seisus olevaid loopealseid, kus traditsioonilise taimestiku looduslik taastumine on aeglane. Eriti problemaatilised on tihedalt männiga kinnikasvanud alad, kus okkavaris takistab pärast raiet taimestiku taastumist. Just sellistes kohtades tuleb kasuks tagasikülvamine, kus taimestiku taastumisprotsessi kiirendatakse seemnete lisamisega.

Annely Esko selgitas, et kuna taimed tahavad kasvama hakkamiseks lähtekohale sarnaseid tingimusi, siis kogutakse seemneid võimalikult lähedalt – Undva jaoks näiteks Kõruselt. Just RMK taastatud Undva loopealse 5 ha suurusel alal seemnete külvamist esmalt katsetataksegi.

Mandri või Hiiumaa loopealselt kogutud seemned on Saaremaa loopealsete taimede seemnetest geneetiliselt erinevad. Et erinevaid piirkondi omavahel mitte segada, kasutatakse seemneid, mis on kasvanud samas piirkonnas, paarikümne kilomeetri raadiuses. Esko sõnul on see esimene kord proovida Eesti pärandkoosluste taastamise meetodit, kus kooslustele külvatakse sama tüüpi niitude seemneid.

Teine võimalus, mis samuti katsetamist leiab, on viia värskelt taastatud loopealsele heinaseemneid paremini säilinud loopealsetelt. Ka seda meetodit katsetatakse ning tulemusi võrreldakse.

“Kui katsed õnnestuvad, soovime edaspidi seda kasutada ka puisniitude taastamisel,” rääkis Esko. Puisniitudel on seemnete tagasilevimine isegi kriitilisem, kuna puisniite on meil eriti vähe säilinud ja need on üksteisest eraldatud, mis takistab seemnete levimist looduslikul teel.

MTÜ Elurikas Eesti juhatuse liige Mart Meriste selgitas, et masin on tema enda ehitatud ja töötab põhimõttel, et seemned harjatakse kõrtelt ja õisikutest kogumiskasti. Selleks, et koguda piisavalt seemneid 5 hektari suuruse ala tagasikülvi jaoks, on vaja üle harjata keskmiselt 2,5 hektari suurune loopealne. Pärast külvamist võtab taimestiku taastumine aega 2–3 aastat. Taastatud loopealselt võiks paari-kolme aasta pärast leida juba 50–70 liiki taimi. Hästi taastunud ja pidevalt hooldatud loopealselt võib leida minimaalselt 100 erinevat liiki taimi.

Mart Meriste sõnul saab masinat lisaks looduskaitselistele töödele kasutada ka haljastuses,  asendades põllumajandusliku seemne looduslikest kooslustest korjatud seemnega. Sama tuleb kõne alla ka teepervede ja kergliiklusteede äärsete haljastamisel.

Print Friendly, PDF & Email