Saiklas käivitus Eesti suurim päikesejaam

ELEKTER: Priit Pikk (paremal) ja Kristo Kiiker kinnitasid, et päikesepaneelid on töökindlad ja kerged hooldada. Isegi nende peal istumine ei tee midagi hullu, ainult et tagumiku alla jääv ala istumise ajal elektrit ei tooda. MAANUS MASING

ELEKTER: Priit Pikk (paremal) ja Kristo Kiiker kinnitasid, et päikesepaneelid on töökindlad ja kerged hooldada. Isegi nende peal istumine ei tee midagi hullu, ainult et tagumiku alla jääv ala istumise ajal elektrit ei tooda.
MAANUS MASING

Kümme päeva tagasi ühendati võrku OÜ-le Saames kuuluv Eesti suurim maapealne päikesejaam. Arendajate sõnul on Saaremaa parim koht päikese püüdmiseks.

1200 paneeliga jaam tootis edukalt elektrit ka eile, vaatamata sellele, et keskpäeval oli üsnagi pilvine ilm. Vaikselt tootsid paneelid neljandiku koguvõimsusest. Kui hetkeks pilve tagant päike välkus, elavnes Saames OÜ juht Kristo Kiiker, et nüüd läks kõik tööle. 100% töövõimsust näitasid ka numbrid paneelide mõõtetablool. Saikla 280 kW on loomulikult Saaremaa võimsaim. Kiikeri sõnul oli mõte selline jaam ehitada juba tükk aega meeles mõlkumas. Võimalused avanesid alles nüüd.

Jaama maksumus on ligikaudu 370 000 eurot, millele lisandub käibemaks. 140 000 eurot saadi PRIA meetmest ja leiti ka sobiva suurusega maatükk aiamaju tootva Novara OÜ kõrval. Hetkel on Novara jaoks planeeritud 80 kW ja võrku müüb Saames 200 kW energiat.

Kiikeri sõnul on maht 280 kW muidugi juhul, kui kogu park 100% töötab. Kogu aeg see muidugi ei tööta. Sestap peab ka Novara olema ühendatud üldisesse võrku, kuigi 80 kW oleks neile teatud tootmishetkedel täiesti piisav.

Kui veel mahtudest rääkida, siis näiteks vendade Sõnajalgade üks suur Eleoni tuulik toodab 10 korda rohkem elektrit kui Saikla päikesepark. Kindlasti on tuulik ka palju kallim. Kiikeri sõnul on ta pargi tasuvusajaks arvestanud 7–8 aastat.

Kristo Kiiker tunnistas, et viimasel ajal on paljud valinud taastuvenergia puhul just investeeringu päikesepaneelidesse. Väiksemates tuugenites ollakse pettunud.

Päikeseenergia kasuks räägib just tehnoloogia töökindlus. “Kuluvaid osi praktiliselt ei ole,” kinnitas Kiiker. Loomulikult tuleb pargi eest hoolt kanda, seda näiteks puhastada ja lund rookida. Samuti ei ole väga lihtne leida sobivat maatükki, kus varje tekitavaid maastikuelemente ümber ei oleks.

Pargi projekteerinud ja ehitanud OÜ Helioest esindaja Priit Pikk ütles Saarte Häälele, et päikesepaneelidesse investeerimine on praegu üleüldse üks kasulikumaid ja riskivabamaid rahapaigutusi. Tuleb muidugi arvestada, et tasuvus on pikaajaline. Samas ei pea sa ka midagi eriti tegema ega muretsema, märkis Pikk, kes on kodukasutajana endale paigaldanud 4 kW päikesejaama ning pole oma sõnul juba kaks aastat pidanud elektri eest maksma. Koduse jaama tasuvusajaks on ta arvestanud mõniteist aastat.

Pikk rääkis, et Orissaare kant on päikesejaama rajamiseks hea. Erinevus on positiivse poole juba võrdluses Kesk-Saaremaaga. Rääkimata mandrist. Võrreldes Kesk-Eestiga on paneelide tootlikkus samadel tingimustel Pika sõnul suisa 10% parem.

Priit Pikk plaanib Saaremaal päikesejaamu rajada mujalegi. Juttu on olnud Pähkla pargist ning hiljuti andis Salme vald ehitusloa Salmele tulevale pargile. Pikk märkis, et praegu otsib ta rahastusvõimalusi ja siis otsustab edasise tegevuse.


SAIKLA PÄIKESEJAAM

  • Võimsus 280 kW
  • Paneele 1200
  • Pindala 1 ha
  • Rajaja OÜ Saames
Print Friendly, PDF & Email