Saarte jahimehed ei tagane katku kordusproovi nõudest (4)

Saarte jahimeeste selts (SJS) saatis eile pöördumise peaministrile, maaeluministrile, VTA peadirektorile ning veterinaar- ja toidulaboratooriumile, milles palub läinud nädalal Pihtla vallast Matsirannast leitud nn katkuseale täiendava uuringu teha.

Enam kui kaheleheküljelises selgituses toob SJS muu hulgas välja, et juulis-septembris esineb metsseajahil kõige rohkem n-ö laskepraaki, kuna peamiselt toimub jaht viljapõldude ääres, lisaks on segav faktor puude ja võsa lehestik.

Lasu tulemuse kontrollimine mittesurmava lasu korral on keerulisem, kuna jälgede leidmine on raskendatud. Sellest tulenevalt esineb paraku ka haavatud metssigade hilisemat hukkumist.

27.–29. augustil kütiti metssigu samas piirkonnas, kus 24. augustil oli leitud metssea korjus, samuti nägid jahi- ja kalamehed metssigu seal liikumas. Ebaharilikku käitumist loomadel ei täheldatud.

Kuna Saare maakonnas on suurim metssigade asustustihedus Eestis, oleks sigade Aafrika katku jõudmine Saare maakonda ligi kuu aega tagasi väljendunud looduses suure hulga metsseakorjustega.

“Ajavahemikus juuli-august on metsas seente ja marjade korjamise kõrgaeg, lisaks liiguvad metsades matkajad ja tervisesportlased. Ka sealt ei ole laekunud ühtegi teadet hukkunud metssigade leidmise kohta,” märgitakse pöördumises.

SJS pakub välja, et jahiseltsid, kes jäävad eelpool mainitud metsseakorjuse leiukohast 10 km raadiusse, võtavad kütitud metssigadelt järgneva kolme kuu jooksul vereproove. Ülejäänud jahipiirkondades tõstetaks vereproovide arv senise 2% asemel 5 protsendile.

SJS juhib tähelepanu asjaolule, et Matsiranna metsseakorjuse täiendav uurimata jätmine ja selle tulemusel järelevalvetsoonide määramine toob kaasa suuri majanduslikke ja sotsiaalseid kahjusid, kuna jahimeestel kaoks võimalus jahisaaki realiseerida.

Print Friendly, PDF & Email