Maanteeamet: Orissaarest lastakse ilmselt solki merre

KAUGEMALE EI SAA: Orissaare vallavanem Vello Runthal (pildil) ja Veevärgi esindaja Aivar Sõrm on kindlad, et Orissaare reoveepuhastist solk kaugemale ei pääse. MAANUS MASING

KAUGEMALE EI SAA: Orissaare vallavanem Vello Runthal (pildil) ja Veevärgi esindaja Aivar Sõrm on kindlad, et Orissaare reoveepuhastist solk kaugemale ei pääse.
MAANUS MASING

Maanteeameti spetsialistid arvavad, et Väikese väina vee fosfori- ja lämmastikusisalduse kõrge taseme põhjus on võimalik reostus. Orissaare vallavanem peab sellist süüdistust alusetuks.

Väikese väina tammi avad on kuum teema. Viimase arenguna võeti riigikogus menetlusse Ida-Saaremaa valdade ühispöördumine.

Maanteeamet lahkab teemat põhjalikult oma ajakirjas TeeLeht, kus öeldakse, et liiklus Väikese väina vett ei reosta. Küll aga teeb seda ilmselt Orissaare vald.

Maanteeameti planeeringute osakonna keskkonnatalituse juhataja Villu Lükk ja sama talituse peaspetsialist Rein Kallas kirjutavad oma artiklis, et Väikesest väinast võetud vee-
proovid ei ületa üheski punktis sealsele veele kehtestatud norme. Siiski näitavad lämmastiku ja fosfori kõrge tase, et orgaaniline reostus on olemas. Nende arvates võib selle põhjuseks eelduslikult tõesti pidada tammi rajamisega kujunenud veerežiimi muutust. Samuti võib oma roll olla nõukogudeaegsel põllumajandusreostusel ja Orissaare aleviku aastakümneid puudulikult puhastatud reovete jõudmisel Väinamerre.

Autorid lähevad süüdistustega Orissaare aadressil ka detailsemaks. Nimelt ei ole mitte kõik elanikud ja alevikus tegutsevad ettevõtted liitunud Orissaare reoveepuhastiga. “Ilmselt valgub ikkagi suur kogus reovett Väikesesse väina,” on spetsialistide järeldus.

Orissaare vallavanem Vello Runthal on sääraste süüdistuste üle ilmselgelt üllatunud. “Mina vastupidi väidan, et Orissaares on juba 18 aastat väga nõuetekohaselt reovett puhastatud. Ja aleviku solgimajandusega on liitunud peaaegu kõik majapidamised,” kinnitas vallavanem, kes arvatavasti on kohalike oludega üsna hästi kursis.

Ta märkis, et kontrollis asjaolud veel kord üle ja saab seega kummutada süüdistuse, et keegi suunab oma reoveed merre. “Liitumata on mõningad majad, mida ei kasutata, mõningad pooleliolevad majad ja tõesti ka mõni üksik elamu, kus on kuivkäimla,” loetles Runthal. “Aga ega siis need majaomanikud käi oma reovett otse merre viskamas.”

Imelikul kombel räägivad väite avaldajatele vastu ka proovide tulemused, mis samas ajakirjas avaldatud. Neist nähtub, et reostus on suurem just väina Muhu-poolses otsas.

“Jutt, et Orissaare alevik reostab Väinamerd, on otsitud ja ilmselt kantud soovist, et keegi “teine” reostaks merd, mitte Väinamere liiklus ega tamm,” lausus vallavanem.


KOMMENTAAR

aivar sõrmAivar Sõrm,
AS-i Kuressaare Veevärk juhatuse liige

Reovete kogumine ja puhastamine Orissaares on korrektne ja terviklik juba vähemasti paar aastakümmet. Veevärgi vaatevinklist ei näe võimalust olukorraks, et keegi alevikus juhiks reovett väina kuidagi otse ja veel koguses, mis avaldaks mõju veekogu reostusnäitajatele. Nõuded reovete puhastamisele karmistuvad tegelikult järjepidevalt ning tulemina väheneb ajateljel ka tegelik Väikese väina reostuskoormus Orissaare aleviku poolt mõjutatuna. Täiesti subjektiivse arvamusena pakun tekkinud olukorra põhipõhjustajana siiski väina “umbsust” ennast, mis ei võimalda veekogul end normaalsel viisil puhastada.

Väinatammi pingpong

Kurb on asja juures see, et kui osalesin Väikese väina tammi avade koosolekul ministeeriumis, jäi vägisi mulje, et seal toimus omapärane pingpongi mängimine. Erinevad ametid ja ministeeriumid veeretasid ja põrgatasid palli laual üksteisele eesmärgiga, et pall jumalapärast ei jääks seisma konkreetse ministeeriumi või ameti juurde. Et siis äkki peabki hakkama tegelema selle Väikese väina tammi teemaga, lisatöö – see on tüütu ju.

Vello Runthal

Print Friendly, PDF & Email