SUUR KÜSIMUS: kuidas seakatk Saklasse sai? (12)

MAANUS MASING

MAANUS MASING

“Sellist asja, kus nakkus on jõudnud farmi ilma et seda oleks enne metsas avastatud, ei ole Eestis enne juhtunud,” osutab maaülikooli veterinaarepidemioloogia professor Arvo Viltrop, et Sakla farmi seakatkujuhtum on Eesti oludes ainulaadne.

Teadlase sõnul on Sakla seafarmi juhtumile selgituse otsimine teadlastele väljakutse. Viltropi sõnul pakuvad teadlased antud juhtumi puhul pärast loomakasvataja ja loomaarsti  küsitlemist ning kohavaatlust kindlasti välja mingisuguse järelduse, aga seda hüpoteesi tasemel. “Pakume välja kõige tõenäosema hüpoteesi,” sõnas ta.

Valjala Seakasvatuse OÜ juht Raul Maripuu usub, et katk jõudis Sakla farmi kellegi tahtliku teo tagajärjel.

“See pidi olema inimfaktor, tahtlik,” nentis Maripuu Maalehe veebile. “Muud võimalust ei saa olla, farm on üleni kinnine, võõrad inimesed sees ei käi. Katk hakkas sealt pihta, kus sead olid kõige kauem sees olnud, nad pole transpordi ega millegi muuga kokku puutunud,” selgitas ta. Maripuu välistas võimaluse, et katkupisik jõudis farmi söödaga.

Sabotaaži ei saa välistada

Raul Maripuu arvamust kommenteerides ütles Arvo Viltrop, et sabotaaži ei saa välistada, ehkki see on ülimalt teoreetiline. “Me kontrollime seda, aga see on meie hüpoteeside reas viimane,” lausus teadlane. Viltropi sõnul pole ükski farm kaitstud vääramatu jõu eest halbade asjaolude kokkulangemisel. “Vääramatu jõud tähendab seda, et ühtegi farmi ei saa sajaprotsendiliselt viirusekindlaks muuta,” selgitas Viltrop, kel eile pärastlõunal polnud Sakla juhtumi kohta välja pakkuda ühtki head hüpoteesi.

jürissonSaaremaa veterinaarkeskuse juhi Toivo Jürissoni (fotol) sõnul on seni kõikidel juhtudel selgeks tehtud, mis on sigade Aafrika katku puhangu farmides põhjustanud. “Peamine põhjus on olnud inimene ja siis sööt,” lausus ta. Inimene võib katku farmi tuua oma riiete, jalatsite või ka näiteks kätega, kui ei järgita elementaarseid bioohutusnõudeid. Näiteks tuleb seafarmi sisenedes pesta käsi, vahetada riided ja ka jalanõud, kui nendega on metsas käidud. Söödaga võib katk farmi tulla siis, kui see läheb otse põllult sigadele ette.

Eile lõuna ajal toimusid Saklas ettevalmistused katku likvideerimiseks. Sigala ümbrus varustati siltidega, mis annavad teada taudiohust ja sissesõidukeelust. Seoses Aafrika seakatku diagnoosimisega Sakla farmis kehtestas maavalitsus taudipunktis karantiini, ohustatud tsooniks nimetati ring 3 km raadiuses ümber farmi ja järelevalvetsoon 10 km raadiuses (vt kaarti lk 2).

OÜ-le Valjala Seakasvatus kuuluva Sakla seafarmi vahetus ümbruses on ka viljapõllud. Jürissoni sõnul viljakasvatajaid sigade Aafrika katku puhkemine ei mõjuta. Loomseid jäätmeid Kihelkonna valda Varkja külla matma ei hakata, kuna AS Vireen suudab lõpnud sead oma loomsete jäätmete käitlemise tehases hävitada. “Kõikidest loomadest, keda me hukkame ja töötleme tehases, saame toodangu. Aga kui me põletame nad seapõletis, on see ainult kulu,” selgitas AS-i Vireen juht Tarmo Terav.

Hukatakse neli päeva

Veretu hukkamine gaasi abil toimub Saklas kohapeal. Hukkamiseks aetakse sead spetsiaalsesse autosse ja 20 minuti pärast on nad surnud. Toivo Jürissoni sõnul kulub 2700 sea hukkamiseks neli päeva, misjärel hakatakse farmi pesema ja desinfitseerima. Seejärel tuleb n-ö vaheaeg, millele järgneb lõplik pesu ja desinfitseerimine. “Siis läheb sigala tükiks ajaks kinni,” lisas Jürisson.

Seakorjused viiakse üle mere Väike-Maarjasse loomsete jäätmete käitlemise tehasesse, transportimiseks kulub neli päeva ja üheksa-kümme laevareisi. OÜ Väinamere Liinid teenindusjuht Anu Hiiuväin sõnas, et vedaja kinnitusel on spetsiaalveokid igati lekkekindlad.

“Vedaja jaoks on tegemist tavapärase haagisega veokiga ja planeeritavad päevased veomahud on laevade veovõimekust ja graafiku tihedust arvestades väga väikesed. Veosed suunatakse avatud autotekiga parvlaeva Hiiumaa reisidele,” selgitas Hiiuväin.

Toivo Jürisson ütles, et kohaliku veterinaarkeskuse töökoormus on suurenenud ja suureneb lähemate päevade jooksul kindlasti veelgi. “See võtab pikka aega, kuni saab öelda, et kogu katk on likvideeritud,” tõdes Jürisson.

Omanik võib samades ruumides siiski ka tulevikus sigu kasvatada, kui tal selleks soovi on. Jürisson märkis aga, et senine praktika Eestis on näidanud, et suurem osa ei hakka enam seakasvatusega tegelema. “See oleneb seapidaja majanduslikust seisukorrast,” lausus ta.

Mingisuguseid uusi nõudeid katkupuhang Saklas teistele Saaremaa sigalatele kaasa ei too. Nimelt olid ranged bioohutusmeetmed kehtestatud kõikidele sigalatele juba varem. Toivo Jürissoni sõnul on meetmete järgimist ka kontrollitud ja Saaremaa suurtes seafarmides on nendest kinni peetud.

Raido Kahm, Ain Lember, Kertu Kalmus

Print Friendly, PDF & Email