Lihatöötlejad valmistuvad piirangute kehtestamiseks

Saaremaa lihatööstuse juhatuse esimehe Kristjan Leedo sõnul võis arvata, et ükskord katk Saaremaale jõuab.

“Arvestasime sellise stsenaariumiga juba eelmisel aastal ja oleme oma järeldused mandril tekkinud seakatkupuhangutest teinud,” märkis ta.

Samas pole Leedole teadaolevalt Euroopa Komisjoni otsust tulnud, kui suured piirangutsoonid ümber Sakla farmi kehtestatakse. Sisuliselt on aga Saaremaa võrdsustunud nüüd Mandri-Eestiga, kus teatud järelevalvetsoonid kehtivad.

Leedo sõnul on 2700 seaga Sakla farm natuke vähem kui 10 protsenti Saaremaal olevatest sigadest ning eeldatavast tsoonist väljajäävaid farme on palju, kust lihatööstusel on võimalik tooraine kätte saada. Muu hulgas tuleb tööstusel nüüd ka oma endiste mandril olevate partneritega uuesti läbi rääkida ja ehk ka uuesti koos tööle hakata. Kuni Saaremaa oli n-ö puhas, pole lihatööstus mandrilt elussigu sisse toonud.

Kristjan-LeedoKristjan Leedo (pildil) sõnul oleneb edaspidi paljuski sellest, millised tsoonid  (jutt ei ole  ülaltoodud graafikas toodud tsoonidest – toim) Saaremaad katma hakkavad. “Kui on ainult III tsoon, siis see on karmim variant ning see tsoon tuleb suure tõenäosusega ümber Sakla,” märkis tööstuse juht, kelle sõnul tähendab see, et kõnealusest tsoonist pärit liha ei tohi Eestist välja viia.

Samuti seab see tsoon piiranguid tapamaja tööle. “Tapame sead erinevatel aegadel, kõik peab olema jälgitav ja kõnealune liha peab olema ka vastavalt ladustatud ja etiketitud.”

Kulusid toob see kõik Leedo sõnul kindlasti juurde, aga samas ei saa tööstus seakasvatajatele selga keerata. “Koos peame variandid välja mõtlema, kus me seda liha turustada saame ja mis sellega teha. Aga seda juhul, kui see III tsoon ikka tuleb nii laialt,” arutles ta. “Võib-olla see tuleb siiski ainult farmi ümber ja teised farmid jäävad vabaks. Eks aeg näitab.”

Kristjan Leedo toonitas, et seakatk on mandril olnud varsti juba kaks aastat ja inimestele see ju ohtlik ei ole.

Einar_SoeSaaremaa juhtiv metsloomaliha kokkuostja ja müüja, Saare Uluki juhatuse liige Einar Soe (pildil) tõdes eile lõuna paiku, et nemad on teatud mõttes valvel. “Praegu ei ole meile veel midagi teada antud,” rääkis Soe.

Kindlasti puudutaks seakatk Saaremaal Saare Uluki tegevust juhul, kui kehtestataks II tsoon ehk seakatk oleks tuvastatud ka metssigadel. Metssigadel pole katku maakonnas seni aga leitud. “Kõik sõltub veterinaarameti otsustest, kuidas nad otsustavad ja mis piirangud seatakse,” märkis Soe.

Kui kehtestatakse aga III tsoon, jääks ilmselt ka Saare Uluk mainitud tsooni piirkonda. “Aga meid puudutab see ikkagi kokkuostu puhul. Sõltub sellest, kui suur see tsoon tuleb ja kas see üldse metsloomadele laieneb,” ütles Einar Soe.

Print Friendly, PDF & Email