Seakatk tõesti kohal? (1)

ONGI KÕIK? Kas Saaremaa farmi sigu tabas katk või mõni muu tõbi, selgub juba täna. IRINA MÄGI

ONGI KÕIK? Kas Saaremaa farmi sigu tabas katk või mõni muu tõbi, selgub juba täna.
IRINA MÄGI

Täna selgub, kas Saaremaal avastatakse esimene sigade Aafrika katku juhtum. Sigade suurenenud suremuse tõttu kontrollib veterinaar- ja toiduamet (VTA) muude põhjuste kõrval ka sigade Aafrika katku esinemist enam kui 2000 seaga Sakla farmis.

VTA sai info sigade suurenenud suremusest farmis üleeile õhtul ning kuigi Saaremaal pole seakatku varem esinenud, võeti võimaliku haiguse tuvastamiseks seafarmist proovid, mis on saadetud laborisse, ütles VTA peadirektori asetäitja Olev Kalda. Uurimise tulemusel selgitatakse välja, kas Aafrika seakatku kahtlus seafarmis leiab kinnitust või mitte.

Eilse hommiku seisuga on Sakla farmis alates reedest surnud üle 30 sea. Saaremaa seakasvatusettevõtteid ühendava Valjala Söödatehase juht Raul Maripuu ütles Saarte Häälele, et tegemist on alles kahtlusega. “See on kahtlus alles, ärge külvake paanikat,” lausus ta.

Küll aga märkis ta, et tegu on täiesti kinnise farmiga, ja osutas asjaolule, et Saaremaa metsades sigade Aafrika katku veel avastatud ei ole. “See saab olla ainult diversiooniakt,” viitas Maripuu asjaolule, et kui tegemist ongi Aafrika seakatku juhtumiga, on see tõenäoliselt inimese toodud.

“Ma ei ütleks, et see on katastroof, mina seda asja nii hullusti ei nimetaks,” lausus Saaremaa veterinaarkeskuse juhataja Toivo Jürisson. Ta lisas, et praegu on seakatkukahtlus püstitatud ühes Saaremaa farmis ja sinna on saadetud ekspert kliinilist pilti kontrollima. “Kui pilt on hull, siis võetakse sigadelt proovid ja saadetakse laborisse uurimiseks ja ilmselt homse päeva [kolmapäeval] jooksul saame öelda, kas kahtlus leiab kinnitust või mitte,” rääkis Jürisson.

Kahtluse tekitas Jürissoni sõnul see, et farmis on eilse seisuga natuke suurem suremus kui tavaliselt selles sigalas. “Sellel võib olla mitmeid muid põhjusi, kuid esialgu püstitasime kahtluse ja kui ekspert on tagasi, siis on kindel pilt,” lisas ta.

Loomseid jäätmeid käitleva ja mobiilse seapõleti omaniku AS-i Vireen juhataja Tarmo Terav ütles eile pärastlõunal, et talle teada olevalt peaks analüüside vastus selgeks saama veel samal õhtul hiljem. Kui tuleb kinnitus, et tegu on tõepoolest katkujuhtumiga, peab Vireen juba täna lõunaks Saaremaal olema.

“Siis ei ole siin enam midagi, tehnika on koos ja homme (täna – toim) lõunast juba alustame,” märkis Terav.

VTA pressiesindaja Martin Altraja selgitas, et kahtluse all oleva farmi asukohta ei soovita enne proovide tulemusi avaldada seetõttu, et ettevõttele mitte varju heita. Samas heidab eilne VTA pressiteade varju tervele Saaremaale.

VTA tuletab kõigile loomapidajaile meelde, et oht katkupuhanguteks seafarmides on jätkuvalt väga suur ning VTA-le tuleb teada anda igast kahtlasest haigusnähust või looma hukkumisest.

Saare- ja Hiiumaa on siiani ainsad Eesti maakonnad, kus Euroopa Komisjon pole kehtestanud piirangutsoone. Saaremaal elas tänavu mai alguse seisuga 28 396 siga 11 farmis.

  1. aastal on Aafrika seakatk diagnoositud viies farmis: kolmes Jõgevamaa, ühes Järvamaa ja ühes Lääne-Virumaa seafarmis.

Sigade Aafrika katk on väga nakkav ning ägedalt kulgev kodusigade ja metssigade viirushaigus, mida iseloomustavad palavik, verejooksud, põletikulised muutused elundites ja suur suremus.

Ravi puudub ja taudi edasise leviku tõkestamiseks tuleb sead hukata. Inimestele sigade katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada suurt majanduslikku kahju seakasvatussektorile.

Teate taudikahtlusega loomadest saab jätta VTA vihjetelefonile 60 54 750.

Raido Kahm, Andres Sepp, Kertu Kalmus

 

Print Friendly, PDF & Email