RAUL MARIPUU: “Ei saa nõnda, et sigade arvu tuleb vähendada 1,5 isendile 1000 ha kohta, aga jahipiirkonnad panevad vahepeal paika mingi oma arvu.”
TAMBET ALLIK
Möödunud nädalal aset leidnud seakasvatajate ja veterinaaride kohtumisel nõudsid seakasvatajad seoses seakatku laastamistööga riigilt metssigade arvukuse kiiremat vähendamist.
“Kui jahimehed ei saa küttimisega hakkama, siis tuleb kaitseministeerium appi kutsuda, sest neil on ju ka relvad,” kõlas üks kohtumisel kõlanud seisukoht. Kaitseväe kasutamist sigade küttimisel pooldab ka Saaremaa seakasvatusettevõtteid ühendava Valjala Söödatehase juht Raul Maripuu.
“Kui Eesti on seadnud metssigade arvukuse vähendamise 1,5 isendini 1000 hektari jahimaa kohta, siis tuleks see nõue jõulisemalt paika panna ja seda jäigalt järgida,” leidis seakasvataja, kelle sõnul tuleks jahinduspoliitika küündimatuse korral tuua appi kaitsevägi.
“Kogu Saaremaa on üles tuhnitud – kas ikka kütitakse metssigu nii palju kui vaja?” viitas seakasvataja.
Maripuu sõnul riik küll räägib sigade arvukuse vähendamisest ja küttimislimiitide suurendamisest, aga samas laseb jahindusnõukogudel eirata eesmärgi saavutamiseks vajalikke küttimismahte. Maripuu leiab, et kui riigil on seakatku erakorralistes tingimustes õigus minna jahindusnõukogudest mööda, siis tõhusama ja kiirema tulemuse huvides tuleks seda ka teha.
Raul Maripuu hinnangul vajaks kindlasti ümbervaatamist ka mestsigade loendusmetoodika. “Eelmisel aastal oli suur kisa, et saarlased valetavad oma küttimisandmete kohta, aga samas käib loendus keskkonnaameti reeglite järgi,” osutas Maripuu. “Ametnikud, tehke selgeks, mis alustel loomi loendatakse, praegune loendamise metoodika ei taga tõepäraseid andmeid.”
Seakasvataja leidis, et niikaua kui küttimismahud pannakse paika praeguse loendusmetoodika järgi, ei maksa jahipidamise tulemuslikkusele loota. Erakorralise küttimismahu täislaskmiseks vajab jahimees motivatsiooni, mis võiks olla näiteks jahimeeste tasustamine riigi poolt.
Maripuu sõnul on Eesti riik toiminud seakatku vastu meetmeid rakendades liiga aeglaselt. Kui seakasvatajad nõudsid metsaülestöötamise masinate puhastamist Virtsus juba aasta tagasi, siis riik on jõudnud metsaettevalmistustehnika puhastamise nõude sisseviimiseni alles nüüd.
Sõjakas meeleolu
Veterinaar- ja toiduameti peadirektor Indrek Halliste ütles kohtumisel seakasvatajatega, et võitlust seakatkuga saab nimetada sõjaks ja nn sõja ajal ei saa lõpmatult kaalutleda iga otsuse juures, vaid tuleb olla jõulisem ja otsustuskindlam. Sõjakas meeleolus olid ka seakasvatajad ise, kes leidsid, et “katku ajal tuleks registreerimata ja nõudeid mittetäitev seapidaja nimetada kurjategijaks!”.
Märgiti, et nõuete mittetäitjaid tuleb jõuliselt korrale kutsuda ning nendega ei tohi leebelt käituda. Öeldi sedagi, et katku ajal ei saa olla eetiline.
“Metssea koht on metsas ja kui ta nina metsast välja pistab, tuleb ta maha lasta. Me ei saa elada koos metssigadega, nad tuleb maha tappa!” oli ühe kohtumisest osavõtnu seisukoht. Märgiti, et paljud autojuhid ja jahimehed ei ole siiani aru saanud, et Eestis on seakatk. Samas andis riigi esindaja teada, et keskkonnaamet plaanib hakata jahimeeste tegevuse üle teostama riiklikku järelevalvet.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Vist on vähetuntud fakt, et emise küttimise eest makstava riigipoolse 100 eurose toetuse saab küti asemel jahiselts. Asjade säärase korralduse eest seisab vist SJS. Pidi tapakihku vähendama…
Jahimehed lasevad sigu põhimõtteliselt enda vajaduseks,enamus jahiseltse võtavad sea loa,eest kümme või rohkem eurot,emiste küttimise raha 100 euri seltsidele,mitte jahimehele,peale sigade lähevad põdrad hirved enamus jahiseltside majandamiseks,jahiseltsid ehitavad igasugu ehitisi,mida maal elavale jahimehele põhimõtteliselt vaja poleks,kahjuks on maamehi jahiseltsides vähem,kui kaugemalt jahimehi,paljud jahimehed kuuluvad mitmetesse jahiseltsidesse ja püüavad igal pool olla diktaatorid,nii,et reajahimehel sisuliselt stiimulit,peale hobist rahulduse saamist pole.
hakkame jah kuulipiödujate valanguid metsa andma.
Sellel tyybil soovitaks talgutal ajajana osaleda ,kytiliinis MG de ja KSP dega kaitseväelased .Karjale võiks anda B-300 ga kildu (soovitavalt tandemina)
Pole lollimat ettepanekut ammu kuulnud
Aga miks siis ei saada nende sigadega korda majja, juba aastaid?
Vist Valgevenes viidi sellised plaanid ka ellu.Sead jooksid Lätti
Linnugripi ajal andis sõjavägi rändlindude pihta tuld
Tulge mõistusele.Seakatk ei ole nalja tegemiseks õige teema.Metssea koht on metsas aga mitte koduõues.Selleks,et nad seal püsiksid tuleb kõik võimalik teha.Arvukust peab kõvast piirama.
Sõrves ei saa mitte aru, et sigu vähemaks oleks jäänud, pigem juurde aetud. See aasta on näha palju uusi elektrikarjus aedu oma koduaedade kaitseks, teeääred üles songitud, keset Nasva asulat eelmine nädal kahel vastamisi maaomanikul sead maa üles tuhninud, no kaua võib.
Ongi kaks võimalust, kas oodata katku siia saabumist, mis ka jahimeestelt liha laualt viib ning maaomanikele sigade songermaast rahu too või hakkavad neid jahimehed ise uuesti küttima.
Kaks võimalust, eks jahimehed ise siis tea kumba nad valivad aga fakt on see, et see katk ükskord ka siia jõuab.
Ei noh! Tulge mõistusele ikka! Seakatk ei ole ohtlik inimesele. Eriti haige mõte on sõejavääga metsa lahingut pidama minna. Praegugi näha kuidas jahimehed lasevad emise maha ja põrsad jäävad saatuse hooleks. Kas nii ikka on õige, vaevalt küll. Jahipidamises puudub igasugune eetika. Jah-metssigade arvukust tuleb hoida kontrolli all aga mitte minna metsa sõda pidama. Ja kas Saaremaal on ka seakatk palju levinud?
Sellest artiklist võib välja lugeda, et varsti lastakse metsa kari jobusi kellel on õigus seal lihtsalt kõmmutama hakata. Sellisel juhul ei ole enam mõne aasta pärast meie Eesti metsades metssigu.
Tore mõistus ikka küll, töötajad Soome, metssead maha lasta ja Siim Kallas presidendiks. Ja nii sellest riigist lähevadki inimesed minema. Viimane kes siit ära tuleb, kustutagu ka sadamas tuled ära.!
Ei tea mis ajast sõjavägi on kari jubusid?
Ei saada hulkuvate kassidega hakama mis sa siis sigadest tahad??
Ega ma otseselt sõjaväge ei mõelnud jobude all aga ega suurt vahet ei ole. Kui neile riigi poolt käsk antakse metsa metssigu kõmmutama minna, siis pole küll see eriti normaalne riik ega sõjavägi.
Ei ole sigade vähenemist kusagilt näha.. tuhnitud on varasemast rohkemgi.
Metsanotsu liha on ju E-vaba. Ei anta metsanotsule keemiat, mida Suur tegijad teevad ja inimene kahe suupoolega sisse vitsutab.Suur kasvataja kasvatab 6-7kuuga sea hormoon toiduga 100kiloseks. Siis räägime hea liha. Puhas keemia.
Tavaline sool on ka E
kes keelab jobul endal jahimeheks hakata
Hulkuvad kassid on hooletute kodanike süü, metssead aga paduroheliste ametnike süü, kes veebikaamerat jälgides juurikat nosivad.
kodusealiha ei söö ikka küll,kui metssea oma saadaval,peab ainult oskama õigesti valmis teha
Palju erinevaid arvamusi on siin küll aga nagu mõni siin maininud, et Jobu hakaku ise jahimeheks siis, on kah pisut väär arusaam. Ega ei pea sellepärast jahimeheks hakkama, et teisi ohjata. Õigemini ei saagi üks tavaline jahimees rohkemat teha kui teise jahimehe peale kaevata. Ja ega selleks ei pea jahimeheks hakkama, et riigiisade välja mõeldud lollustega kaasa minna. Tavainimene läheb ju nagunii sellega kaasa, nagu näha. See on juba eestlaste sùnnitefekt. Aga mitte selles ei ole asi.
Asi on selles, et inimesed võiksid ise ka veidi mõelda tagajärgedele mis selliste tapatalgutest järele jääb kui sõjavägi või kes iganes metsadess kõmmutama hakkab.
Õigus neil kes väidavad, et metssealiha on koduseasihast parem. Tõsi jutt! On ikka suur vahe küll. Tundub, et seakasvatajatel on konkurents närvidele käima hakanud ja seakatk on siinjuures heaks kuid väga lolliks ettekäändeks.
NATO hävitajaid ei tahaks appi? Pommitaksid seakarju kobarpommide ja napalmiga. Üle viljapõldude lennates peaksid kohustuslikult helikiirusbarjääri ületama hirmsa kõmakaga, et sigu viljast välja ehmatada.
Hmmmm
Noored vanad jahimehed peavad tegema laskekatseid ja sada muud harjutust, et suurulukit küttida. Õppima pähe relvaseadused ja palju muud. Siis kaitsevägi saab ilma selleta vabalt küttida? Kus on loogika?
Mul oleks omal vaja ka relvaluba ära teha, saaks ka jahil käim ahakata aga vaat, et äkki ei peagi tegema, sest juba uued kütid on ilma lubadeta tulemas peale.
Ma ei saa aru, kas mõistusega inimesi enam ei olegi? Katk tulebki siis, kui on ülerahvastatud, kui on rohkem, kui vaja oleks. Milleks siis veel sigu jahtida? Selliseid masinate liikumisi metsade vahet nähes tundub mulle, et meie sead surevad ilusasti katku ära ja kuniks siga kandvat jääd ei teki, uusi siia saarde ei tule. Ma ei saa aru loogikast – kui lehm naabri kapsad nahka paneb, ütleb politsei ja kohus, et naabri enda asi on omandit kaitsta. Kui metssiga maa üles tuhnib, siis jahimehed ja riigiisad süüdi? Kas ise ei saaks midagi ette võtta? Jahil käimisest – hobi, on hobi, sellele ei pea peale maksma!!!
No kui nad ei tea, et Eestis pole sõjaväge vaid kaitsevägi, siis millest me üldse räägime!
Miks pean ma Sulle praadi oma aiamaa tuhlistega nuumama
Seakasvatajad süüdistavad jahimehi, et need piisavalt sigu ei tapa. Sõjavägi tapma! Tule taevas appi, kus mõnel mõistus. Milles need metssead süüdi. Levitavad katku? Nüüd sama seakasvataja sead hoopis katku levitavad. Seni metssead metsas terved. Aga kauaks. Vastutus tuleb võtta farmiomanikul, kes nõudeid täita ei suutnud. Äkki peaks sõjaväe hoopis lauda ümber korda looma kutsuma.