Bruno Pao pani Valdo Pandile sõnad suhu (2)

VÄÄRT TÖÖRIIST: Ajaloolasena teab Bruno Pao vanade tööriistade väärtust. Lümanda mail Roosta talus hindas Bruno kiini väga heaks tööriistaks. TÕNU VELDRE

VÄÄRT TÖÖRIIST: Ajaloolasena teab Bruno Pao vanade tööriistade väärtust. Lümanda mail Roosta talus hindas Bruno kiini väga heaks tööriistaks.
TÕNU VELDRE

Eile 85 aastat tagasi Hiiumaal laevakapteni peres sündinud Bruno Pao on oma eluteel kohtunud väga paljude nimekate inimestega, sealhulgas riigijuhtidega, nagu Soome, Läti, Leedu ja Eesti presidentidega, teadlastega, kirjanikega, heliloojatega ja ajakirjanikest kolleegidega.

65 aastat tagasi tollase rajoonilehe noore ajakirjanikuna käis Bruno Pao koos hilisema populaarse raadio- ja telemehe Valdo Pandiga Nasval kalurite töid-tegemisi kajastamas. 23-aastane Eesti Raadio reporter Pant sai 20-aastaselt Saaremaa ajakirjanikult Paolt kohalikest oludest, paikadest ja inimestest põhjaliku ülevaate. Oma saadet kalapüügist Suure Katla lahes alustanud ta Bruno soovituse kohaselt sõnadega “Siin Suures Katlas kala keeb”.

Juubilari sõnaseadmise oskus on imetlusväärne. Seda võivad kinnitada kõik, kes on kuulanud tema esinemisi loengusaalis, raadio- või telesaadetes, lugenud tema kirjutatud raamatuid ja artikleid ajalehtedes, ajakirjades, vaadanud Bruno stsenaariumi järgi tehtud filme, kuulanud teda giidina või vestlusringis elust enesest pajatamas.

Teadmistehimuline mees

Ennekõike on Bruno ajaloolane, täpsemalt mereajaloolane. Tartu ülikooli ajaloolasena lõpetanud teadmistehimulise mehena ammutab ta iga päev uut informatsiooni, et seejärel jagada oma rikkalikust mälupagasist teadmisi kõigile, kes ajaloost või ka muudest eluvaldkondadest midagi huvitavat teada tahavad.

“Hommikul kuulan kõigepealt seitsmesed raadiouudised ära, õhtul vaatan telerist AK-d. Vahepeal püüan igapäevaste tegemiste kõrvalt lugeda. Põhitööks on mul praegu mereajaloo raamatu jaoks artikli kirjutamine. Oma kirjutises annan ülevaate Eesti merendusest Põhjasõjast kuni Esimese maailmasõjani. Iga päev istun arvuti ekraani ees ja toksin oma lugu sisse. Oma osa nõudsid olümpiamängud. Eesti sportlaste esinemisest tegin oma järeldused,” annab Bruno oma igapäevategemistest ülevaate. Sport on juubilari alati köitnud. Soome keelegi õppis ta just sellepärast ära, et 1952. aastal Soome raadiost Helsingi olümpiavõistluste ülekandeid kuulata.

Tööd on Bruno Pao teinud Tallinnas, Kosel, Muhus ja Saaremaal. Meri ja meremehed, laevad ja laevaehitajad on Brunot kogu elu huvitanud. Täielikult sai ta oma huvialale pühenduda Eesti meremuuseumis merendusosakonna juhataja ja teadusdirektorina töötades. Sinna aega jääb ka Eesti esimeste merearheoloogia ekspeditsioonide korraldamine ja Maasilinna laevaleid. Meremuuseumist siirdus Bruno taas ajakirjandusse. Oli ta ju varem leheneegri leiba söönud nii Saaremaal kui ka Kosel. Põllumajandusajakirja vanemtoimetaja toolil istus ta kaks aastat, seni kuni ta Muhusse valda taastama kutsuti.

“1981 ostsime Muhusse ma­ja. See sai meie pere suvekoduks. Kaheksa aastat hiljem kolisimegi Tallinnast Muhusse. Ma jätsin ajakirjanikutöö ja tulin Muhu valda taastama. Neli aastat elasime Muhus puhta allikaveega Jaanijüri talus. Muhu periood oli huvitav. Seda võib julgelt nimetada Eesti Vabariigi taasiseseisvumisele kaasa aitamiseks,” vaatab Bruno ajas tagasi.

1994aasta talvel said Silvesta ja Bruno Paost kuressaarlased. Noor pensionär ei mallanud oma Pika tänava kodus väljateenitud puhkust nautida, vaid leidis endale kohe rakendust. “Mind kutsuti giiditööd tegema ja siis asutasime me Saaremaa merekultuuri seltsi. Selle sajandi alguses tehti mulle ettepanek Kuressaare linna volikokku kandideerida. Osutusin valituks ja aastatel 2002 kuni 2005 olin volikogu aseesimees. Üldse olin volikogus seitse aastat,” räägib Bruno.

Aeg, mis antud

Kapten-kirjanik Lembit Uustulnd on ilmekalt kirjeldanud episoodi, kuidas kahel jalal kõndiv elav entsüklopeedia Bruno Pao selgitas tema isale, kirjanik Albert Uustulndile merekultuuri olemust ja olulisust. Merekultuuri olemust ja tähtsust on juubilar aastaid selgitanud väga paljudele nii kirjasõnas kui ka rahva ees esinedes. Selle krooniks on Kuressaare merepäevad, Saaremaa merenädal ja nüüd siis ka merekultuuri aasta.

Tänavu tunnustati varem mitme riikliku autasuga ja Kuressaare teenetemärgiga autasustatud praegust linnakodaniku komisjoni liiget Bruno Paod Saare maakonna vapimärgiga.

Oma eluteest on Bruno kirjutanud raamatu “Aeg, mis antud”. Selles teoses ütleb autor: “Inimese elu on ajaloo palge ees ainult välgusähvatus, millest me vaevalt piirjooni hoomame. Need on aga olulised oma aja tunnetamiseks ja mõistmiseks.”

Bruno Pao välgusähvatus on aastakümneid kestnud, valgustades meid vajaliku informatsiooniga ja oma aega tunnetab ta detailselt.

Print Friendly, PDF & Email