Eikla raamatukogu ootas eile lugejaid 25. sünnipäevale (5)

LILLED “EMALE”: Urve Pihla õnnitleb raamatukogu sünnipäeva puhul Eikla klubi juhataja Viia Rohtla. MAANUS MASING

LILLED “EMALE”: Urve Pihla õnnitleb raamatukogu sünnipäeva puhul Eikla klubi juhataja Viia Rohtla.
MAANUS MASING

Ühtekokku on Eikla raamatukogu lugejate teenistuses olnud juba 25 ilusat aastat. Sel puhul oli eilne pärastlõuna seal ka mõnevõrra pidulikum ja magusam.

Raamatukogus praegusel ajal – ja päris värskelt – vägesid juhatava Marina Saukoneni sõnul on Eikla raamatukogu selle pikaajalise juhi Urve Pihla “beebi”. “Sellest 25 aastast 23 on tema jagu,” põhjendas Saukonen.

Urve Pihl naeris seepeale, et niimoodi millegipärast kiputakse ütlema jah, et raamatukogu just tema lapsuke on. Eitama ta seda toredat tõsiasja aga ka ei hakanud. “23 aastat sai oldud siin tõesti,” kinnitas raamatukogu “ema”.

Kõik need aastad on tema sõnutsi olnud eripalgelised. “Kui kolhoosiasi ära lõppes, siis oli nõnda, et seisin teelahkmel – kas otsida linnas tööd või ajada ikka siin mingit asja. Ja hakkasingi ajama, et siia raamatukogu saada,” meenutas Pihl.

Tema sõnul olid vallas toona väga positiivselt meelestatud inimesed ja talle antigi luba. “Nii ma hakkasin kokku korjama seda kraami – käisin vedasin ühest kuurist vanu riiuleid ja teisest vanu riiuleid. Sel ajal oli veel nõndamoodi, praegu pole muud, kui telli firmadelt ja tulevad,” naeris ta.

Tol ajal valmis Urve Pihla sõnul just uus Eikla algkool-lasteaed, mida tänaseks enam pole. “Seal sain ühes tiivas ruumi ja seal ma olin kümmekond aastat, kuni kool hakkas kokku tõmbama ning vabaks jäi üks klassiruum, kuhu kolida,” rääkis Pihl. “See asus klassidega ühe koridori peal ja olin lastele otse pesapaigaks niimoodi.”

Maja oli aga suur, rahvast jäi vähemaks ja nii see lammutamisele viimaks läkski. “Nüüd, kui uus maja valmis sai, mõtlesin, et aeg on nii kaugel, et peaks pensionile minema,” muheles Pihl.

Mis puutub raamatukogutöö eripalgelisusesse algusaastail, siis Urve Pihla sõnul tuli raamatukogus aastaid tagasi arvestada ka toimetulekutoetusi, umbes 50–60 inimesele kuus, edaspidi tuli korjata ka maamaksu ja prügiveotasu. Siis käis raamatukogus väga palju rahvast.

Kuna inimestel nii palju vaba raha polnud, et endale koju ajalehti ja ajakirju tellida, loeti neid raamatukogus. Ajakirjadel oli isegi järjekord.

Nüüd on ajad muutunud – inimesed tellivad ajakirjad-lehed koju ja raamatukogus käivad lugemas üksikud. Lugejaid oli viimati, kui Urve veel tööl oli, raamatukogu nimekirjas umbes sadakond. Nüüd on neid ilmselt vähemaks jäänud.

Urve ise on üks neist, kellele meeldib ikka Eikla raamatukogust ajakirju laenutada. “Kui näputöö kõrvalt aega saan või see ära tüütab, siis loen,” kinnitas ta.

Print Friendly, PDF & Email