“Naturaalsust oli enam kui küllaga!” (+GALERII) (2)

ENNE VIHMA: puna­armeelaste poolt taganema sunnitud sakslase rolli elab sisse Andres Kolk. MAANUS MASING

ENNE VIHMA: puna­armeelaste poolt taganema sunnitud sakslase rolli elab sisse Andres Kolk.
MAANUS MASING

Just nende sõnadega iseloomustas Saaremaa Sõjavara Seltsi juhataja Margus Sinimets pühapäeval toimunud lahingulavastust “Saaremaa 1944”, mis käsitles Punaarmee dessanti Muhust Ida-Saaremaale.

“Ilm ei vedanud mitte ainult natuke alt, vaid see, mis toimus, oli suisa katastroof,” kirjeldas Sinimets toimunut. “Vihm tegi meile ikka niimoodi ära, et korralikult ei töötanud meil raadio- ega telefoniside. Ühesõnaga oli kõike – vihma ja muda, pori ja vett.”

Margus Sinimetsa sõnul oli see juba kümnes lahing, mida ta on lavastanud. “Pühapäevane etendus oli neist aga kõige kohutavam,” nentis ta. “Üldjoontes saime etenduse küll mängitud, kuid mitte täissüžeed. Näiteks mitmed vastupanustseenid pidime lihtsalt välja jätma, sest vihma kallas nagu oavarrest ja inimesed ei oleks kõike seda vaatemängu lihtsalt vastu pidanud.”

Sinimets lisas, et ka tuulesuund ei soosinud lavastuse kordaminekut. “Tugeva tuule tõttu tõusis veetase Väikeses väinas kiirusega umbes 10 cm tunnis,” rääkis ta. “Kui alguses ulatus meestel vesi vaid vööni, siis etenduse ajaks olid lühemad mehed vaat et rinnust saati vees.”

Seekordses lahingulavastuses “Saaremaa 1944” osalesid mehed enam kui kümnest riigist. Kohal olid Eesti, Läti, Leedu, Venemaa, Valgevene, Ukraina, Poola, Bulgaaria, Inglismaa, Soome ja Iisraeli esindajad.

Järgmisel aastal kavatseb Saaremaa Sõjavara Selts lavastada kuulsa operatsiooni Albion. Tegu oli keiserliku Saksamaa I maailmasõja aegse suurima meredessantoperatsiooniga Saaremaa looderannikule, mis toimus 1917. aasta sügisel. “See operatsioon tõi ju suure sõja sada aastat tagasi Eestimaa pinnale, seepärast tuleks seda ka väärikalt tähistada,” ütles Margus Sinimets. “Kuna logistika on Tagalahe kandis aga keeruline, siis võib juhtuda, et lavastame selle kuskil mujal. Kuid eks me talvel mõtle selle peale täpsemalt.”

Print Friendly, PDF & Email