Medali hind: Kui palju kulutavad erinevad riigid spordile

KULDSED TÜDRUKUD: Asjatundjate sõnul saavutas Briti võistkond kodusel olümpial kõigi aegade parima tulemuse paljuski tänu spordielu heale rahastamissüsteemile. Oma panuse andsid Londoni olümpial ka sõudjad Katherine Grainger ja Anna Watkins. THETIMES.CO.UK

KULDSED TÜDRUKUD: Asjatundjate sõnul saavutas Briti võistkond kodusel olümpial kõigi aegade parima tulemuse paljuski tänu spordielu heale rahastamissüsteemile. Oma panuse andsid Londoni olümpial ka sõudjad Katherine Grainger ja Anna Watkins.
THETIMES.CO.UK

Kuidas peaks toetama elukutselisi sportlasi, et nad saavutaksid olümpiamängudel häid kohti? Kuna Saksamaal seisab ees spordi riikliku toetamise süsteemi korralik reformimine, siis pühendas riigi üks juhtivaid telekanaleid Deutsche Welle (DW) sellele pikema saate.       

Rio de Janeiro suveolümpia on kahtlemata 2016. aasta spordikalendri tähtsaim sündmus. Kuid Saksamaa spordiametnikud valmistavad ette juba uusi plaane. Nimelt on lõppfaasi jõudmas riigi lähiajaloo üks tähtsamaid projekte – palju kõneainet ja vaidlusi tekitanud elukutselise spordi rahastamise reformimine.

Saksamaa olümpiakomitee (Deutscher Olympischer Sportbund ehk DOSB) president Alfons Hörmann jäi DW saates enesele kindlaks ja ütles: “Pole oluline, kui palju medaleid võidab meie koondis Rio mängudel, meie kurss uue tõhusa rahastamissüsteemi väljatöötamiseks ei muutu.”

Septembris lihvitakse veel käimasoleva reformi viimaseid detaile ja juba 19. oktoobril antakse dokument Bundestagi spordikomiteele arutamiseks. Mida tähendab aga “hästi toimiv süsteem”? Sellele küsimusele vastust leida ei olegi nii lihtne.

Praeguseˇsüsteemi kriitika

Sel aastal eraldati Saksamaal profispordi edendamiseks ühtekokku 160 miljonit eurot. Raha tuleb otse liitvabariigi siseministeeriumilt ning läheb spordi alaliitude ja nende katusorganisatsiooni DOSB käsutusse.

DW telesaatest selgus, et praeguse süsteemi kriitika puudutab paljusid aspekte. Nimelt saavat toetust liiga paljud sportlased, mistõttu sporditipud ei suuda rahvusvahelisel tasandil enam konkureerida. Lisaks olevat spordielu juhtimine Saksamaal üleliia bürokraatlik. Nii näiteks dubleerivad liidumaade tasandi spordiametkonnad vastava konkreetse ala üleriigilisi organisatsioone.

Kõik see tekitab aga üleliigseid kulutusi ja lisaks on raske otsustada, kes ikkagi lõppkokkuvõttes millegi eest vastutab. Viimase kahe aasta jooksul Saksamaal sporti kureerinud siseministeerium on koos DOSB-iga püüdnud kogu rahastamissüsteemi tõhusamaks ja selgemaks muuta. Kuna jutt käib aga suurest rahast ja suurest võimust, siis on seni kõik vaidlused peetud suletud uste taga.

Vestluses telekanali DW korrespondendiga kergitas DOSB-i juht Alfons Hörmann saladuseloori vaid nii palju, et vihjas, millises suunas läbirääkimised kulgevad. Ta ütles: “Me peaksime leidma rohkem spetsialiste, kes teaksid, kuidas kogu raha eesmärgipäraselt kulutada ja oskaksid osavalt ära kasutada maailma teiste riikide kogemust. Ses osas on maailmas rohkesti näiteid ja eeskujusid.”

Edule suunatud rahastamispõhimõte

Suurbritannia on medalite sepikoda. Sellise reputatsiooni teenisid britid 2012. aastal, kui saavutasid kodustel Londoni olümpiamängudel medalite jagamisel riikide pingereas kolmanda koha. Hörmanni arvates võiksid sakslased just seepärast võtta eeskuju Suurbritannias kehtivast spordi rahastamissüsteemist.

Pikem lugu ilmus laupäevases Saarte Hääles.

 

Print Friendly, PDF & Email