Teadlikkus hoiab hambad terved (1)

Saaremaa ühisgümnaasiumi 5.–9. klasside õpilaste seas läbi viidud uurimistöö tulemustest saab järeldada, et hambahaiguste ärahoidmiseks oleks esmalt vajalik kõrvaldada hambumusanomaaliad ning käituda hambaid pestes ja puhastades terviseteadlikult.

Uurimistöö eesmärk oli anda kirjanduse põhjal ülevaatlik kokkuvõte hambumusprobleemidest ja nende võimalikest ennetusviisidest, lisaks uurida, kui teadlikud on hammaste tervishoiust 5.–9. klassi õpilased.

Uuritavaks rühmaks olid valitud 5.–9. klassi õpilased, kuna algklasside laste vanemad on üldiselt oma laste tervise kontrollimisel väga hoolsad. Pärast seda vanemate kontrollivus aga väheneb ning teismeeas noorukid ka ei allu alati vanematele. Gümnasistid pööravad oma tervisele enamasti rohkem tähelepanu, kuna teadvustatakse, et alates 19. eluaastast hambaravikulusid ei kaeta.

Küsitluste kaudu koguti andmed kõigilt Saaremaa ühisgümnaasiumi 5.–9. klassi A ja B paralleelklassidelt. Kuressaare hambapolikliinikus jagati küsitlus kätte kõigile kümnele arstile.

Õpilastele koostati küsitlus, selgitamaks välja, kui suur roll on tervetel hammastel õpilaste elus. Küsimused arstidele said koostatud vastavalt noortele koostatud küsimustele, et oleks võimalik tuua välja erialaselt teadlike inimeste ning kooliõpilaste arvamusi ja seisukohti samadel teemadel. Samuti koguti ühe kuu jooksul andmeid Kuressaare hambapolikliinikus eemaldatud hammaste kohta, et tõestada või ümber lükata autori hüpotees tarkusehammaste kohta (et kõige tihedamini väljatõmmatav hammas on tarkusehammas).

Teatakse, kuid ei hoolita

Uuringust selgus, et noored on hammaste tervise osas teadlikud, kuid ignoreerivad teadaolevaid tõdesid tihti. 75 protsenti õpilastest käib kindla hambaarsti juures, mis on kasulik, kuna vaid nii on meedik kindel, milliseid protseduure on patsiendile varem tehtud. Seega on võimalik ravi jätkata kvaliteetseimal viisil.

Hambaarsti külastatakse enamasti mitu korda aastas, mis näitab, et hammaste tervisest peetakse lugu. Tuli välja, et küsitletud laste hulgas oli neid, kellel hammastes augud, praktiliselt võrdselt nendega, kel auke ei ole (vastavalt 115 ja 101).

Küsitlus näitas ka, et õpilased tarbivad liiga suurel hulgal maiustusi, mis põhjustab ka hambumusprobleeme. Ortodondi abi vajanud õpilaste seas oli neid, kes ei olnud saavutatud tulemusega rahul. Noored ei ole tihti ka hoolsad ravivahendeid kasutama (nt ei kanta klambreid) või ei ole nende hambad muutustele vastuvõtlikud (vajuvad sõltumata ravist tagasi).

Selgus, et hambaniidi kasutamine ei ole õpilaste seas populaarne ja et 9. klassi õpilastele on hammaste välimus olulisem kui 5. klassi õpilastele. Kokkuvõttes saab tõdeda, et lihtsam on hambahädasid ennetada, kui tagajärgedega tegelda. Kui minna hambaarstile juba konkreetse kaebusega, võib vaja minna keerulisemat ravi.

Teadlikkust saab tõsta

Töö autori arvates aitaks hammastega seotud teadlikkust õpilaste seas suurendada see, kui kooli meditsiiniõde peaks aeg-ajalt näiteks klassijuhatajatundides klassidele loenguid. Need peaksid sisaldama enamlevinud hambaprobleemide ja nende ennetamisvõimaluste tutvustamist. Kooli õde võiks jagada infovoldikuid, mida õpilastel on hiljem hea kodus rahulikult lugeda. Minu tehtud uurimistööd on võimalik edaspidi kasutada näitlikkuse lisamiseks loengutes ja tundides.

Nagu kõiki teisi hambaprobleeme, on ka hambaauke lihtsam ennetada kui parandada. Profülaktiliste meetmete järgimine nõuab igapäevaseid pingutusi, kuid kui harjutada need endale päevaplaani osaks, ei tohiks raskusi tekkida. Kuni 19. eluaastani on hambaravi tasuta, millest järeldub, et hiljem võivad hoolitsuseta jäetud hambad mõjuda raskelt ka rahakotile.

Tõestuse hüpoteesile, et kõige sagedamini väljatõmmatav hammas on tarkusehammas, sain eemaldatud hammaste statistikast, kust selgus, et tegu on tõesti kõige sagedamini eemaldatava hambaga.

Hambaarstid on teadlikud laste hammaste seisukorrast, mis näitab, et hambaarstide hinnang laste tervisekäitumisele on õiglane. See tuleneb ka faktist, et õpilased käivad hambaarstil. Kindlasti aitab kaasa ka uurimistööst selgunud asjaolu, et suur osa lastest ei karda hambaarsti ning poisid ja tüdrukud on arstile minnes pea ühevõrra julged. Õpilaste hammaste seisukord on arstide hinnangul aastatega tõepoolest paranenud, kuna probleemide kajastamine ja ennetustegevus on hoogustunud.

Hanna Keidong

Print Friendly, PDF & Email