XXII kammermuusika päevad nautisid publikumenu (+GALERII) (18)

RAHULOLEVAD: Kammermuusikapäevade väsimatu juht Andres Paas koos tiimikaaslaste Maret Naageli (vasakul) ja Kristi Hinsbergiga pärast menuka festivali lõppkontserti. IRINA MÄGI

RAHULOLEVAD: Kammermuusikapäevade väsimatu juht Andres Paas koos tiimikaaslaste Maret Naageli (vasakul) ja Kristi Hinsbergiga pärast menuka festivali lõppkontserti.
IRINA MÄGI

Saaremaa suvi on täis erinevaid muusikasündmusi. Kontserte toimub kõikjal. On “ühepäevaliblikaid” ja neid, mis tahaksid kauemaks inimeste hinge pugeda, ning mõned sellised, milleta suve enam ettegi ei kujuta.

2.–6. augustini toimusid XXII Kuressaare kammermuusika päevad. Peakorraldajal Andres Paasil on suurepärane muusikaline maitse ja oskus inimestega suhelda, tänu millele tulevad siia väga erilised kõrgprofessionaalsed esinejad. Ka igas muus mõttes tipptasemel ürituse korraldustiim on väike: lisaks kunstilisele juhile veel Kristi Hinsberg ja Maret Naagel.

Seega on imetlusväärne, et festival on toimunud juba 22 aastat ja jäänud kestma, hoolimata mitmetest teistest vahepeal ellu kutsutud kontserdisarjadest, sh ka glamuursed ooperipäevad, kes kõik soovivad leida meie väikeselt saarelt oma vaimustunud publiku.

Minul õnnestus kuuest kontserdist külastada nelja. Festivali avasid koos pianist Andres Paasiga suurepärased keelpillimängijad Aleksander Trostjanski, Ilja Hoffman ja Rustam Komatškov Venemaalt. Avakontserdi võluks on algusaegadest peale olnud erilise ja vähemtuntud repertuaari tutvustamine. Seekord mängiti Johannes Brahmsi Klaverikvartetti A-duur, mida esitatakse harva, kuna see on niivõrd mahukas ja nõudlik teos.

Klaveriõhtu staar ungarlane Denes Varjon otsis esialgu oma kohta saali akustikas ja klaveri võimalustes. Kava esimene pool oli ettevaatlikult tagasihoidev, teises pooles toimus aga kõlaline avanemine ja edasi läks kõik juba tõusvas joones. Järgmisel õhtul aegsasti kontserdile saabudes olin väga üllatunud, et saal oli juba huvilisi täis. Argentiina ja hispaania artistide kava “Tango öö” ühendas endas tango kõik väljendusviisid, pakkudes meie reserveeritud publikule kuuma kirest pulbitsevat sensuaalsust. Laulja Martin Alvarado vaimukas suhtlemine rahvaga sulatas kiiresti inimeste põhjamaise vaoshoituse. Tantsijad Maria Antonieta Tuozzo ja Ezequiel Herrera olid koreograafiliselt ülitäpselt muusikas ja hõljusid õhkkergelt varvastel, sest hoolimata kõrgetest kontsadest oli nende liikumine praktiliselt hääletu. Olin meeldivalt vapustatud, et sain etendusest nii tervikliku elamuse.

Lõppkontserdil esines Klaaspärlimäng Sinfonietta Maano Männi juhatusel. Huvitav kava koosnes filmimuusikast, mida ilmestasid ka vastavad videokatkendid. Suurepärase soolo tegi Astor Piazzolla “Suves” Saaremaa juurtega viiuldaja Johannes Põlda.

Festivali osalejatering oli laiahaardeline ja programm vaheldusrikas. Kontserdid läksid täissaalile ja võin väita, et kammermuusika päevadel on välja kujunenud oma publik. Kindlasti on nende seas ka külalisi, ent valdavalt on need siiski kohalikud muusikaarmastajad, kelle festival ise on endale oma ajalooga kasvatanud. See on suur väärtus.

Kahjuks jääb kultuurikeskuse klaveri võimekus festivali tasemele kõvasti alla ja pianistid peavad alati oma esituse õnnestumise nimel võitlema rohkem kui need, kes isikliku pilliga mängivad. Siinkohal ärgitaksin Kuressaare linnavalitsust toetama oma inimeste kultuurihuvi nimel seda traditsioonidega kõrgetasemelist üritust ja muretsema linnale uue kvaliteetse kontsertklaveri.

Elina Seegel, klaveriõpetaja ja muusikaajakirjanik

Print Friendly, PDF & Email