Piimatootjad peavad pingutama

HEA TOIT: Tänavusuvist paremat piimatoodangut soosib tänavune hea karjatamisaasta. Seisab Mereranna karjak Tiiu Soosaar.
MAANUS MASING

Statistikaameti andmetel on Saaremaal tänavu teises kvartalis võrreldes möödunud aastatega märkimisväärselt kasvanud nii piima kogutoodang kui ka keskmine toodang lehma kohta.

Asjatundjate arvates on juurdekasvu taga peamiselt tootjate jõupingutused, et kriisiolukorras püsima jääda.

Selle aasta teises kvartalis oli piima kogutoodang Saare maakonnas 10 932 tonni, keskmine väljalüps lehma kohta ületas aga 2000 kilogrammi piiri. Need on viimase viie aasta parimad näitajad. Möödunud aasta teise kvartaliga võrreldes on piima kogutoodang tänavu kasvanud 26,2 protsenti, keskmine toodang lehma kohta aga 13,5 protsenti.

Kõljala põllumajanduse osaühingu juht Tõnu Post ütles neid arve kommenteerides, et sellise juurdekasvu taga on peamiselt põllumeeste jõupingutused ajal, mil piima kokkuostuhind on langenud rekordiliselt madalale tasemele.

“Kuna piima kokkuostuhind on praegu madal, peavad tootjad äraelamise ja toimetuleku nimel lihtsalt oma toodangut suurendama,” rääkis ta. “Kui toodang jääks madalate hindade juures samaks või isegi kahaneks, muutuks põllumeeste olukord veelgi kehvemaks. Seepärast tulebki pingutada, et rahavoogusid enam-vähem samal tasemel hoida.”

Küsimusele, kas piimatoodangu kasv võib olla kuidagi seotud ka tänavuste ilmaoludega, vastas Tõnu Post eitavalt. “Mina kaldun küll arvama, et ilmaoludest see ei sõltu,” sõnas ta. “Ilmad on meil tänavu ju Eesti keskmisel tasemel.”

Mereranna põllumajandusühistu juhatuse liige Urmas Lehtsalu kaldus samas jälle arvama, et tänavune karjatamisaasta on mõnevõrra parem kui varasemad. “Sellega on ehk seletatav ka piimatoodangu kasv,” nentis ta.

Urmas Lehtsalu tõdes, et kui teha vaid jõupingutusi toodangu mahu kasvatamiseks, et praeguses majandusolukorras vee peal püsida, siis saab seda teha vaid lisasöötade abil. See aga tähendab ju ka lisakulutusi, mis lõppkokkuvõttes ju mingit majanduslikku efekti ei anna.

Mis puutub aga selle aasta heina- ja teraviljakultuuride saagikusse, siis Tõnu Posti arvates on see samuti üsna keskmisel tasemel. “Ehkki meie oleme oma tänavuse saagikusega rahul, ent näiteks möödunud aastal oli see lausa väga hea,” nentis Kõljala POÜ juht.

Tekkinud suur nõudlus

Post kinnitas, et suureks abiks oli ka eelmise aasta riigipoolne erakorraline toetus. “Kui veel aasta tagasi oli ka kauba müügiga raskusi ehk puudus nõudlus, siis viimase kuu aja jooksul on tekkinud ka suur nõudlus,” sõnas Post vastuseks Saaremaa piimatööstuse juhi Ülo Kivise hiljutisele väljaütlemisele, et olukord on positiivne ja selline kriis võiks kaua kesta.

Post lisas, et suurenenud nõudlusega kaasneb mõne aja pärast hinnatõus. Turul tekkinud äkilise nõudluse põhjust ei oska Post kommenteerida. “Kriis saab kohe kaks aastat vanaks, meie loogika ütleb, et kaua see ei kesta enam,” sõnas Post.

Praegu on piima kokkuostuhind Saaremaal 21 senti kilogramm. Headel aegadel, enne sanktsioonide kehtestamist oli see pea kaks korda kõrgem, ulatudes 40 sendini kilogrammi eest.

Tõnu Post ütles, et lähiajal peaks piima kokkuostuhind siiski kerkima hakkama. “Nagu head ajad ei kesta igavesti, nii peab ju ka halb aeg kunagi lõppema,” märkis ta. “Tahaks väga loota, et asi hakkab peagi paremuse poole liikuma.”

Kärkla Toorainetootja Ülar Tänak sõnas, et kriis mööda saamas kindlasti ei ole. Ka Tänak peab suureks abiks eelmise aasta riigipoolset abi piimatootjatele.

“Iga kriis tekitab kindlasti mingit puhastust ja paneb inimesed mõtlema, kuidas edasi minna ja kuidas midagi muuta,” kommenteeris Tänak. Pikalt ei saa tema sõnul kriis aga kesta, kuna muidu ei ole enam ka kedagi, kes piima toodaks. Väiksed märgid kriisi lõppemisest ja piima hinna tõusust on Tänaku sõnul juba olemas.

Mereranna põllumajandusühistu juhatuse liige Urmas Lehtsalu kommenteeris Kivise väljaöeldut, et tihtipeale saavad tootja ja tööstus asjast erinevalt aru. Lehtsalu sõnas, et kui tööstus ostab toorme odavalt ja müüb väikese marginaaliga maha, saab tööstus kasumi kätte, kuid tootja toodab täna alla oma hinna.

Kriisi lõppu ei näe

“Me elame vanade varude ja investeeringute arvelt,” sõnas piimatootja.

“Kui tööstus räägib, et tuleks midagi investeerida, siis täna mina kui tootja ja kombinaadi omanik lautades seda lubada ei saa, ega siis naljalt nii paljud piimatootjad oma karja ei likvideeri,” sõnas ta.

Kuna turukorraldus EL-is ei ole võrdsetel alustel, arvab Lehtsalu, et eestlaste jaoks kestab kriis pikemalt kui mujal maailmas. “Kui kriis hakkab mujal lõppema, siis sel hetkel ei pruugi meil olla enam kedagi, kes piima toodaks,” lausus Lehtsalu.

Huvitavaks teeb tema jaoks olukorra Läti eksport välisriikidesse, mis Lehtsalu sõnul võib Eestis toodetud piima viia hoopis Lätti.

“Eesti jaoks tähendab see seda, et lisaväärtus, mis võiks tekkida meil, rändab välja,” ütles Lehtsalu.

Saaremaa piimatööstuse seab Lehtsalu sõnul ohtu plaan luua järgmisel aastal üle-eestiline suur piimatööstus. Piimatootja sõnul on olukord kurb ning tema kriisi peatset lõppu ei näe.

Urmas Kiil, Tiina Nõmm

Piimatööstused kannavad märkimisväärset kahju

Juuli lõpus avaldas maaeluministeerium Eesti piimatöötlemise sektori 2016. aasta esimese kolme kuu ülevaate. Lühikokkuvõte sellest.

• Piimatööstuse puhas lisandväärtus oli varasema aasta esimese kvartaliga võrreldes 82,5% väiksem ehk 2,4 mln euro suurune. See moodustas 0,5% töötleva tööstuse ja 3,9% toiduainetööstuse puhtast lisandväärtusest, olles oma osakaalult rekordiliselt madalal tasemel, mis iseloomustab hästi sektoris toimunud suurt langust.
• Eesti turul on piimatoodete toodangu rahaline väärtus oluliselt langenud pärast Venemaa kehtestatud sanktsioonide algust. 2016. aastal 3 kuuga tootis piimatööstus rahalises väärtuses 69,2 mln euro eest piimatooteid, mida oli käibelt 4,2% vähem kui 2015. aastal 3 kuuga (2014. aasta 3 kuuga võrreldes juba ligi 22% vähem).
• Vaatamata varasemaga võrreldes üle 10 tuhande väiksemale piimaveiste arvule ning väga madalale toorpiima kokkuostuhinnale (231,2 eurot/tonn; -5,3%) toorpiima toodang kasvas 4,1% 196,3 tuhande tonnini, millest realiseeriti 178,6 tuhat tonni. Piimatööstuse toodetud toodangu kogumaht oli 53,5 tuhat tonni ja suurenes 5,5% ehk sisetarbimiseks suunatud osakaal on oluliselt suurenenud. Piimatoodete ekspordi käive vähenes 12%, olles rahaliselt 29,7 mln eurot.
• Kohalik piimatööstus on 2016. aasta esimese kvartali lõppedes kandnud märkimisväärset kahju. Statistikaameti lühiajastatistika andmetel vähenes kohaliku piimatööstuse müügitulu 16,3%, olles 2016. aastal 3 kuuga 68,7 mln eurot. Kogukulusid pole samaväärses mahus õnnestunud vähendada, need olid 75,1 mln eurot (-1,8%). Selle tulemusena tootis piimatööstus 2016. aastal 3 kuuga 6,4 mln eurot kahjumit. Viimati oldi kahjumis 2005. aastal ja siis oli kahjum 0,7 mln euro suurune.
• Kõikide kogutavate piimatoodete tööstusest väljamüügihinnad langesid, jaehindadest või ja hapukoor veidi kallinesid, aga juust, joogipiim ja keefir odavnesid tuntavalt.