MÄNG LÄBI: Mai alguses ühise laua taha tulnud viiest vallast on kolm tänaseks läbirääkimistest loobunud ja muutnud nii Ida-Saare valla loomise mõttetuks.
MAANUS MASING
Neljapäeval haldusreformi temaatikat arutanud Orissaare vallavolikogu leppis kokku, et järgmise istungi päevakorda võetakse punkt Ida-Saare ühinemisläbirääkimistelt lahkumise kohta.
Volinikud võtsid Ida-Saare teema ette seetõttu, et kolme valla läbirääkimistel osalejate seisukohad olid läinud n-ö pooleks: kaks esindajat pooldas kõneluste jätkamist, kaks aga nende lõpetamist. “Leidsime, et olukorras, kus läbirääkijad on erinevatel arvamustel, oleks vaja teada volikogu liikmete seisukohta,” selgitas Orissaare volikogu esimees Marili Niits.
Niits rõhutas, et Leisi, Orissaare ja Pöide läbirääkimised on olnud vabatahtlikud. “Valitsuse seisukoha järgi algab omavalitsuse võimekus 11 000 elanikust, samas on omavalitsuse miinimumsuuruseks pandud 5000 elanikku ehk poole vähem. Sellises olukorras on arusaamatu, kuidas mõnisada inimest alla 5000 on nii haldussuutmatu, et sellist valda ei lubata teha,” rääkis ta.
Niits tõdes, et on isiklikult olnud Ida-Saaremaa pooldaja, aga praegu kujunenud olukorras ei julge ta orissaarlastele öelda, et Ida-Saaremaa on parem.
“Meil on kogu aeg olnud volinikke, kes pooldavad Suur-Saaremaad, neljapäevasel istungil lisandus veel neid, kes tunnistasid, et nad sooviksid küll Ida-Saaremaad, kuid hinnates olukorda, ei näe nad edasistel läbirääkimistel paraku enam mõtet,” sõnas Niits. Hääletamisel selgus, et üheksast istungil osalenud volinikust oli kokkuvõttes vaid üks seda meelt, et läbirääkimisi peaks jätkama.
“Läbikäidud tee on andnud väga palju kogemusi, me oleme üksteist paremini tundma õppinud. Teistpidi teame, et oleme kaalunud kõiki variante, aga paraku ei vasta me seadusele ja tuleb vaadata suure Saaremaa poole,” nentis Niits. Pöide volikogu esimees Marina Treima ütles Saarte Häälele, et kui Orissaare vallavolikogu otsustab edasistest läbirääkimistest loobuda, ei ole Ida-Saaremaa valda võimalik teha. Pikemalt lubas ta teemat kommenteerida pärast Orissaare volikogu ametlikku otsust.
Leisi volikogu liige Tõnu Erin tunnistas, et Orissaare otsus oli ootamatu, kuid see ei tähenda, et kogu protsess tuleks kohe prügikasti heita. “Lootus sureb alati pärast meid ja väidetavalt kaks nädalat pärast meid,” sõnas ta. Tuleva nädala esmaspäevaks planeeritud järjekordne Ida-Saare läbirääkijate kohtumine on siiski tühistatud.
Kuressaare linnapea ja Saaremaa ühendvalla eestkõneleja Madis Kallas ütles Orissaare volikogu meelemuutust kommenteerides, et ühiselt saab kogu Saaremaa jaoks rohkem ära teha ära kui kahe, kolme või veel rohkema omavalitsuse puhul eraldi. “Saan seda öelda ennekõike saarlasena, aga tuginen ka oma kogemustele kohalike omavalitsuste liidu juhi kohustes,” märkis ta.
Kallas kinnitas, et austab kõigi Saaremaa omavalitsuste kodanike ja volikogude seisukohti, kuid ei teinud samas saladust, et Orissaare volikogu võimalik otsus jätkata vaid suure Saaremaa kõnelustel lihtsustab jällegi kõnelusi mõnevõrra.
“Täna võib juba kindlalt ka väita, et need viie valla kõnelused on andnud palju juurde võimalikule suurele ühinemisele ja ilma Ida-Saaremaa kõnelusteta ei oleks me kindlasti pruukinud teatud nüansse sellisel kujul märgata,” lisas ta.
Kallas tõdes, et lepingu projekt, mis nõuab paarikümne inimese kooskõlastust, ei saa sündida kergelt. “Need kaks ja pool aastat kõnelusi on võimaldanud arutada läbi kõik punktid ja leida kogu Saaremaale võimalikult hea omavalitsuse mudel.
See on olnud suur kompromisside otsimise protsess ja loodetavasti suudame seda näidata lõppfaasini välja. Kõik peavad paratamatult andma sammu võrra järele, et üheskoos liikuda paar sammu edasi ning kõike seda Saaremaa kui terviku nimel,” nentis ta.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
….orissaare vallajuhtidele. Ka te mängite selleks, et teie nimed satuks ajalehte või selleks, et teie nimed satuks saaremaa valla karikale? Vanarahva tarkus on see, et need, kes soovivad kindlustada teiste head käekäiku, on enda oma juba kindlustanud.
Tõnu Erini seisukoht on arusaadav, sest ta ihkab järgmisel istungil Leisi vallavolikogu palgalist esimehe kohta.Mõnikord sureb lootus siiski enne meid, eriti, kui hülgad arutu peaga vastu seina jooksmise taktika ja tulemata jääb leisikatele arusaamatu moodustis. Leisikate tõmbekeskus ei ole Orissaare, vaid Kuressaare. Kuressaare on enamikele saarlastele tõmbekeskus. Olgu siis juba üks Saaremaa-ühed mured ja ühed rõõmud.
rõõmudest nüüd küll rääkida ei saa. Moodustatud Lääne-Saares ei ole küll märgata, et midagi paremaks oleks läinud. Lubati aga küll :). Ja mitte vähe:).
Kõik oleneb juhtidest! Kas saite juhid kaasavarana kaasa või valisite oma peaga ise? Suurvalla puhul tuleb targalt valida, mitte endiste mesijuttu uskuda. Valdade ja linna vanad juhid jäägu minevikku!
Väga õiget juttu ajad. See kuidas meil elu kulgema hakkab, sõltub tõesti juhtidest. Olgu see Suur-Saare, Lääne-Saare, Ida-Saare, Lõuna-Saare või mis iganes.
see projekt oli ju algusest peale vaid mõne kohaliku “ebajumala” tähelepanuvajaduse rahuldusrõngas – või ka hädaväljapääs Pöidele
Et nad sellist jaburust ikka kirglikult uskusid
ja mõned ikka veel usuvad
kes rääkis ära Lümanda ja Kärla valla naissoost juhid Lääne-Saare valda. Kas mitte sama rääkija jutt Ida-Saare valla naisjuhte ei hulluta. Ja mida sellest õppida.
Ära näe igas asjas ühte tonti. Nii võimas ja ihaldusväärne ta ka ei ole, keda sa iganes silmas pead. Ida-Saare loomise puhul toimisid kõik inimlikud nõrkused:võimu-ja rahaihalus, soe koht, jäärapäisus, mängulust jne.
Mida nüüd Pöide tegema hakkab?
Lääne-Saare elu on küll läinud paremeks, aga ilmselt mitte virisejatele. Viriseja leiab alati oma virina üles. Elan selles vallas ja olen rahul.
ühineb Hiiumaaga
Või liitub pigem Muhuga, Muhu ju lähemal, aga Muhu ei taha neid. Tegelikult Pöide volikogu teeb lähiajal otsuse ja võtab Kuressaare kutse vastu, ainuõige lahendus.
Nüüd saab Lääne-saare vald rahulikult endiste valdade rahadega oma nägemust mööda toimetada,muud kasu ju neile vaja polnud kui raha omale saada.MUUD JU EI MUUTU,
Elagu Saaremaa vald.
Soovime üksteisele parimat ja hakkame koos Saaremaad hoidma ja arendama. Teeme, et kõigil oleks hea – nii saarlastel, külalistel kui kõigil, kes Saaremaad armsaks peavad.
P.S. Ma olen tavaliselt pessimist.
Pöide alustas Ruhnuga läbirääkimisi, kõik hansod seisavad toetuseks praegu kodus pea peal.
Lubadused lubadusteks jäidki. Vähemalt enamusele elanikest, pole midagi paremaks muutunud. Mõnele kindlasti on.
See 5000 on lihtsalt üks number, nagu ka 11000 või 3000. Ühine nenede numbrite juures on aga see, et see riigihalduse ministri moodustatud haldusreformi ekspertkomisjon pidi andma haldusreformi valitsuskomisjonile ühe konkreetse numbri aga ei suutnud seda numbrit kuidagi välja raalida ja võtsid siis statistilise keskmise oma arvamustest. Kuna aga ekspertkomisjoni liikmetest osa olid “poliitilised”, siis suruti seadusesse see 11000 ka sisse selle 5000 kõrvale.
Statistikaamet tegi seoses seaduse vastuvõtmisega huvitava uudisnupu, kus näitena oli kasutusel ka Orissaare vald. See Uudisnupp alagas:
“Täna, 7. juunil võttis Riigikogu vastu haldusreformi seaduse, mis kujundab ümber omavalitsusüksuste süsteemi. Haldusreformieelse seisuga on Eestis 30 linna ja 183 valda ehk 213 omavalitsusüksust, mis jagunevad 15 maakonna vahel. Käesoleva ülevaate eesmärk on kirjeldada keskmist omavalitsusüksust enne haldusreformi.
Haldusreformi seaduse kohaselt on omavalitsusüksuse minimaalne rahvaarv 5000 ja soovituslik 11 000. Haldusreformi eelselt on Eestis 16 omavalitsusüksust, kus elab rohkem kui 11 000 elanikku (7% kõigist omavalit….”
Ja lõppes:
“…
Kokkuvõtteks
Omavalitsusüksused on Eestis äärmiselt erineva suurusega. Kavandatav haldusreform vähendab oluliselt omavalitsusüksuste erinevust paljude näitajate osas. See toimub pingeridade väiksemate väärtuste suurenemise arvelt, sest ka pärast haldusreformi jääb Tallinn väga suure tõenäosusega enamuses pingeridades selgelt domineerima. Tuleb öelda, et vastuvõetud haldusreformi seadus ei pane üheski Eesti piirkonnas pudrumägesid kasvama ja piimajõgesid voolama. Seaduse vastuvõtmine tähendab, et rusikatega vehkimise aeg on möödas ja nüüd tuleb maksimaalselt seadusest tulenevaid võimalusi ära kasutada.“
Saaremaal pole rusikatega vehkimise aega olnudki, on olnud üks pikk munade sügamise periood “ülesaaremaalise ühinemisläbirääkimiste” nime all ja isegi siin on nüüd saabunud aeg, kus tuleb maksimaalselt seadusest tulenevaid võimalusi ära kasutada.
Aga mida tehakse? Ülesaaremaalise ühinemislepingu projekti lisatakse osavalla mõiste, mis pole kohalikuu omavalitsuse karralduse seaduse mõistes osavald ja linnapea mõiste, mis pole haldusreformi seaduse mõistes linnapea ja … krats,krats,krats… sama tegevus, mida juba paar aastat tehtud, jätkub kiirendatud tempos.
“5000 LIHTSALT ÜKS NUMBER” ongi kogu protsessi kõige ebademokraatlikum osa mis piirab kogukonna enesemääramise õigust. Parafraseerides võiks ju oodata, et peagi ütleb Brüssel: alla 3 miljoni elanikuga riigi haldussuutlikkus pole efektiivne, kas ühinete või tuleb sundliitmine. Kuidas tundub?