Tuul, päike, puit ja läga saavad Saaremaal elektriks

Graafika: LIINA ÕUN

Graafika: LIINA ÕUN

Eesti suurima jaotusvõrguettevõtte OÜ Elektrilevi teenindusalas on Saare maakond kõige elektrijaamade rohkem piirkond. Et Saaremaa elektrivõrk on aga ette nähtud suhteliselt vähese tarbimise jaoks, siis see suuremas mahus elektritootjate liitumist ei võimalda.

Saaremaal on 17 elektritootjat, kelle tootmisseadmete installeeritud nimivõimsus on 15 kW või rohkem. Lisaks neile on Saaremaal veel 26 mikrotootjat. Elektrilevi võrgu üldplaneerija Kaija Villi sõnul on kõigi Saaremaa elektrijaamade nimivõimsuste summa ligikaudu 21 MW.

Võimsuse poolest jagunevad jaamad järgmiselt: tuuleelektrijaamad – 17 072 kW, päikesejaamad – 784 kW ja koostootmisjaamad – 2920 kW. Seega tuleb umbes 80% tootmisvõimsusest tuuleelektrijaamadest.

Villi hinnangul on siin oma osa kindlasti sellel, et Saaremaal on Eesti parimad tuule- ja päikeseolud ning tootjad on neid ressursse võimaluste piires aktiivselt kasutusele võtnud. Seda, et Saaremaa ennast päris ise oma elektriga ära suudaks toita, lähitulevikus siiski ette näha ei ole. “Saaremaa elektritarbimise summaarne koormustipp 2015. aasta talvel oli koos olemasolevate tootjatega ca 31 MW ja perspektiivis on ette näha koormustippude kasvamist,” selgitas Vill. Nimelt on kolmel viimasel aastal olnud suhteliselt soojad talved, kuid väga külma talve korral võivad tippvõimsused olla märksa suuremad. “Saaremaa koormuse katmiseks kohaliku tootmisega on vaja vähemalt samas mahus tootmisvõimsusi ja lisaks reservvõimsusi ootamatute avariide või erakorraliselt suurenenud tarbimisnõudluse puhuks,” lisas Vill.

Hiljutine nähtus

Kohalike elektritootjate liitumine on võrgu üldplaneerija sõnul viimase 15 aasta nähtus. Kunagi Saaremaale ehitatud elektrivõrk on aga ette nähtud suhteliselt vähese tarbimise jaoks. Seetõttu ei võimalda praegune jaotusvõrk suures mahus elektritootjate liitumist. “Lisaks jaotusvõrgule on tootmise suunal piiratud ka põhivõrgu läbilaskevõimsus, kuna Lääne-Eesti ja saarte piirkond on elektrilises mõttes Eesti üks kaugemaid piirkondi,” selgitas Kaija Vill.

Ta tõi välja, et elektritootjate liitumisel tootjad võrguühenduse kasutamise eest võrgutasusid ei maksa. Küll aga tasub tootja kõik põhjendatud kulutused ja võrgu tugevdustööd, mida tema elektrijaama liitumine põhjustab. “Elektrilevile võivad liitumistaotluse teha kõik soovijad ja kellele tuleb liitumistasu vastuvõetava hinnaga, see ka liidetakse,” märkis Vill.

Tema sõnul on eriti palju tootjaid liitunud Sikassaare alajaama toitepiirkonda. Nimelt on pea neljandik kõigist jaotusvõrguga liitunud tootmisvõimsustest Sikassaare alajaama toitel. Klientide tootmisvõimsuse vajaduse rahuldamiseks on Elektrilevi esitanud põhivõrguettevõtjale AS Elering liitumistaotluse, suurendamaks Sikassaare alajaamas põhivõrgu-suunalist tootmisvõimsust 2,5 MW-lt 9 MW-ni, märkis Vill.

Lisaks teeb Elering sel aastal oma Lääne-Eesti 110 kV liinidel gabariitide korrastustöid, millega suureneb põhivõrgu tootmissuunaline läbilaskevõimsus saartelt mandri suunas.

Suurim tootja

Aktsiaseltside Eleon ja Eesti Elekter juhatuse liige Oleg Sõnajalg rääkis, et nende Saaremaal asuv Salme tuulepark koosneb seitsmest tuulikust koguvõimsusega 6 MW ning park toodab aastas keskmiselt 18 miljonit kWh.

Ta lisas, et Salme tuulepark on lisaks energiatootmisele ka osa rahvusvahelisest teadusarenduse katsepolügoonist, sinna püstitatud piloottuulik Eleon 3M on maailma üks innovatiivsemaid, efektiivsemaid ja töökindlamaid tuulegeneraatoreid.

Saaremaal tuuleenergeetika ärimeestel, vendadel Oleg ja Andres Sõnajalal praegu tuuleparkide arendamise plaane ei ole. “Küll aga on meie fookuses Ida-Virumaa, kuna seal on tugevad elektriliinid ja ka suured põlevkivikaevanduse alad, mis sobivad suurepäraselt tuulikute püstitamiseks,” selgitas Oleg Sõnajalg. Sealses Aidu karjääris on nad alustanud Baltimaade suurima maismaatuulepargi ehitust. Pargi koguvõimsus on plaanitud 100 MW ja park peaks valmima 2018. aasta lõpuks.

Suurim eraisikust tootja Saaremaal on investor Raivo Hein, kelle Selgase elektrifarmis on üks tuulik ja 66 päikesepaneeli. Esimesena sai 2012. aastal püsti tuulik. Kuna aga tuulik üksi Heina elektritarbimist ei katnud, hakkas ta kaaluma väikese päikesepargi rajamist. Töötama hakkasid esimesed paneelid Selgasel 2014. aastal. “Elu läks kohe ilusamaks. Paneelid kütsid nii elektrit, et ei jõudnud ära kulutada,” kirjutas Hein oma kodulehel, kus ta on andnud ülevaate Selgase elektrifarmi rajamisest ja samuti arutlenud selle tulususe üle.

Tagantjärele leiab Hein, et tuuliku rajamine oli vale otsus, kuna paneelid on juba niivõrd võimsad, et toodavad elektrit ka pilvise ilmaga. Samuti on ta välja toonud, et paneelid on hooldusvabad ja pika kestvusega. Veelgi suuremat päikeseparki Raivo Hein praegu siiski rajada ei saa, kuna põrkab vastu eelpool kirjeldatud läbilaskevõimsuse probleemi.

Raivo Heina tuulejaama hind on 26 664 eurot ja päikesepargi hind 26 096 eurot. Kokku on ta arvutanud süsteemilahenduse tasuvusajaks umbes 17,5 aastat. Otsene rahaline tulu polnudki aga Heina eesmärk. “Üllas eesmärk oli ikka ise endale elektrit toota ja seeläbi ka CO2 vähendamisse oma panus anda,” selgitas Hein.

Hakkpuit ja läga

Kolm aastat tagasi hakkas elektrit tootma AS Kuressaare Soojus, kui käivitus uus hakkpuidul töötav soojuse ja elektri koostootmisjaam. Toonase investeeringu suurus oli ligi 12 miljonit eurot, toetust jaama püstitamiseks saadi SA-lt Keskkonnainvesteeringute Keskus.

AS-i Kuressaare Soojus juhatuse liikme Paul Leemeti sõnul on jaama omatarve esimese kolme tegevusaasta jooksul olnud 21–22% toodetud elektrist ning välja on seega läinud ligi 80%. “Kuna elektrihind on võrreldes 2013. aastaga pea veerandi võrra langenud, saan praegu pakkuda tasuvusajaks ca 12 aastat,” märkis Leemet.

Ta selgitas, et jaam rajati, kuna sooviti tõsta ettevõtte efektiivsust, vähendada kasvuhoonegaaside õhku paiskamist ja selle läbi pehmendada kliimamuutusi maailmas, samal ajal suurendades kohapealset tööhõivet. “Teadaolevalt on soojuse ja elektri koostootmine efektiivsem kui elektri eraldi tootmine,” ütles Leemet. Ta lisas, et elektri tootmisel tekib tavaliselt jääksoojus ja kuna soojusenergia tootmine on Kuressaare Soojuse põhitegevus, tundus loogiline alustada ka elektri tootmisega.

Valjala vallas Jööri külas valmis 2006. aastal elektrit tootev lägatehas. OÜ Valjala Seakasvatus juhatuse liige Raul Maripuu on varem Põllumehe Teatajale öelnud, et Saaremaal hakkas turism toona jõudsamalt arenema ja lägalaotusega tekkivad haisuprobleemid andsid tugevamini tunda. Seetõttu otsustatigi alternatiivenergiat tootva tehase kasuks, mis lahendas nii haisuprobleemid kui ka tootis elektrit.

Tehasega kaasnes ka võimalus müüa CO2-kvooti, kuid selleks tuli tootmine lasta ära auditeerida. Lähim vastava ala audiitor tuli aga Soomest. Seetõttu kujunes olukord Maripuu sõnul selliseks, et raha, mis kvoodi müügist tuli, maksti viie aasta jooksul välismaale tagasi. Kokkuvõttes katvat lägatehas jooksvad kulud ära, kuid amortisatsiooni enam mitte.

Raido Kahm, Kertu Kalmus

Print Friendly, PDF & Email