Salaja püütud lestakala läheb Väike-Maarja ahju (11)

KESKKONNA KAITSEL: Jaak Haamer tänavu kevadel jahimeestele kõnelemas. Istuvad inspektorid Hendrik Lõbus ja Mait Tint.  IRINA MÄGI

KESKKONNA KAITSEL: Jaak Haamer tänavu kevadel jahimeestele kõnelemas. Istuvad inspektorid Hendrik Lõbus ja Mait Tint.
IRINA MÄGI

Saarte Häälele teadaolevalt avastati Saaremaal eelmisel nädalal 100 kg ebaseaduslikult püütud lesta, mis aga säilitustingimuste puudumise tõttu tuleb utiliseerida.

Keskkonnainspektsiooni Saaremaa büroo keskkonnakaitse juhtivinspektor büroo juhataja ülesannetes Anneli Vahter ütles Saarte Häälele, et kolmapäeval tabasid keskkonnakaitseinspektorid tõepoolest Tagalahes isiku, kes oli loata kalapüügil.

Vahteri kinnitusel alustas keskkonnainspektsioon juhtunu osas ka väärteomenetlust.  Kurioossel kombel ei saa aga kalaga muud ette võtta, kui saata see mandrile hävitamisele. Vahter nentis, et ära võetud kala läheb utiliseerimisele Väike-Maarjasse, kuna kala käitlemise nõuded on praegusel ajal väga ranged.

“Tegemist on kiiresti rikneva toiduainega ning keskkonnainspektsioonil puudub võimalus kala hoiustada spetsiaalsetes tingimustes, et seda edasiselt turustada,” selgitas Vahter. “Samuti ei tohi kala kui loomset jäädet üle anda tavaprügilasse.”

Keskkonnainspektsiooni nõunik Himot Maran täpsustas, et põhimõtteliselt on võimalik asitõendina ära- võetud kala suunata ka kasutusse – metsloomade toiduks, loomaaeda, loomaparki, aga ka inimtoiduks.

Eriti viimase korral peavad olema täidetud kõik toiduohutuse nõuded, mida on mitmeid ja mis on üksikasjalikud.

“Oleme kasutanud kõiki nimetatud võimalusi ja teeme seda jätkuvalt, kui konkreetne olukord seda võimaldab,” rääkis Maran.

“Kui meie kaatri randumiskoht on kalatöötlusettevõtte läheduses, on üldjuhul võimalik kala neile müüa enne kala riknemist ja täites sealjuures riigi valduses oleva vara müügireegleid. Alati me nii soodsas olukorras pole,” lisas ta.

Keskkonnainspektsiooni Saaremaa büroo juhataja Jaak Haamer ütles, et olukorda annaks parandada see, kui seadusandja annaks õiguse röövpüütud kala vabastada vahetult pärast nende leidmist loodusesse või kiiresti realiseerida.

“Peab ütlema, et sellises mahus röövpüüki ei esine just tihti, kuid tuleb ette. Eriti just särjepüügi ajal tuleb röövpüüki ette,” sõnas Haamer.  MTÜ Saarte Kalandus tegevjuht, endine keskkonnainspektor Heino Vipp rääkis, et keskkonnainspektsioonil ei jäänud tõepoolest muud üle, kui kalalast utiliseerimisele saata.

“Lest on kiiresti riknev kala ja kala on üldse kiiresti riknev kaup. Meie kaluritel ei ole veel kombeks saanud, et jää võetakse merele kaasa ja pannakse kala jää sisse. Ja ei pane nii kaua, kui suudavad kala niisama müüa,” rääkis Vipp. “Antud juhul seda tehtud ei olnud ja seadus ütleb sõnaselgelt, et see tuleb viia Väike-Maarjasse.” Vipi sõnul on Saarte Kalandusel koostamisel juhend pealkirjaga “Kaluri hea tava”, mis sisaldab ka õpetust, kuidas kalur kala püüdmisel ja eriti kala esmakäitlemisel käituma peab.

Kala kaubanduslik välimus ja maitse säilib Heino Vipi kinnitusel oluliselt kauem, kui jääst sulav vesi kogu aeg kalast läbi jookseb. Jää kogus peab olema umbes kolmandik-neljandik kalasaagi kogusest.

“Väga paljud ei taha aru saada, et maitse on kalal hoopis teine, kui oled ta maha jahutanud. Täpselt samuti nagu piimagagi.”

Kertu Kalmus, Mehis Tulk

Print Friendly, PDF & Email