Metsloomad rikuvad saagi ära

SUHTLUS TAGAB KOOSTÖÖ: Andrus Sepa sõnul tagab hea koostöö jahimeeste ja põllupidajate vahel pidev omavaheline suhtlus. Probleemile saab vastu astuda vaid koostööga. MAANUS MASING

SUHTLUS TAGAB KOOSTÖÖ: Andrus Sepa sõnul tagab hea koostöö jahimeeste ja põllupidajate vahel pidev omavaheline suhtlus. Probleemile saab vastu astuda vaid koostööga.
MAANUS MASING

Köögivilja- ja kartulikasvatusega tegelev Guido Lindmäe sõnas, et tema selleaastase saagi rikuvad ära hirved ja metskitsed. Probleem on suur ja lisaks kapsa- ja porgandisaagile rikuvad loomad ka tema enese uneaega.

“Kunagi ei tea, palju neid tuleb, kas viis tükki või 30. Nad on nii nahaalseks läinud,” sõnas Lindmäe. Suurem kahju on Lindmäe sõnul kapsasaagist, sest istikud süüakse ära juba järgmisel hommikul peale istutamist.

Mure hirvedega on Lindmäe sõnul olnud juba ligi kümme aastat, kuid eriti suureks on probleem läinud just sel aastal. “Hirv on ju suur ja kena loom, kui silmaga vaatad,” sõnas Lindmäe, kuid tema sõnul on arusaamatu, kuidas hirvede arvukus nii suureks on paisunud, et põldudele tullakse lausa karjadena. Soos asuvatele maadele on Lindmäe ette tõmmanud karjused, mis mõningal määral siiski hirvi takistavad.

“Kahel põllul on karjus ümber, rohkem pole ma jõudnud neid ehitada,” sõnas köögiviljakasvataja. Tema  põllud on liiga suured selleks, et kõik karjustega kaitstud saaks. “Vahel on karjusest läbi ka joostud. Hirv tuleb sellise hooga, et ei pane seda tähelegi,” sõnas Lindmäe.

Rikuvad kümnendiku saagist

Loomade takistamiseks on põllupidaja kasutanud veel verejahu ja muid spetsiaalseid vahendeid. Samuti on ta plaaninud kasutada ka vastavaid hirve peletamise kahureid, kuid need teeksid tüli külas elavatele inimestele. Köögiviljakasvataja hinnangul rikuvad loomad ära umbes 10 protsenti kogusaagist. Lisaks hirvedele on põldudel näha olnud ka kitsi.

Lindmäe on probleemist rääkinud ka jahimeestega. Nende vestlusest sai Lindmäe aga aru, et tegemist on vaid tema enda murega. Lindmäe sõnul aitaks probleemi mõningal määral lahendada laskelubade arvu suurendamine. “Kuid jahimeestele vist meeldib, kui neid palju on,” arvas Lindmäe. Metssigadega  Lindmäel aga probleemi pole.

Orissaares teravilja- ja kartulikasvatusega tegelev Aarne Põri saagikuse üle spekuleerida ei taha. “Selle võib vanajumal ühe hetkega oma karvase käega ära võtta,” sõnas ta.

Küll aga lausus ta, et ebasoodsa ilma tõttu ei tule saak kindlasti parem kui eelmisel aastal ning probleem metsloomadega ei ole ka Põrile võõras.

“Minu kahehektarilise põllu peal loeti kokku 35 isendit metssigu,” sõnas Põri. Tehtud kahjud on Põri sõnul suured, kuid hinnata ei oska neid keegi, kuna ühtset valemit selle arvutamiseks pole.

“Kellelt seda raha nõuda, oleks Eesti riik, aga tema seda enda kuludesse ei taha kanda,” ütles Põri ning lisas, et kui riigis on midagi valesti, siis on see jahindus. Jahimeeste seisukohast on Põri sõnul mõistetav, et nemad ei jõua ka igale poole. Sead ei jäta puutumata ühtegi põldu ja nii on see kogu Saaremaal. Hirvede suure leviku kohta sõnas Põri, et nad on samuti probleemiks, kuid nende küttimine algab 1. septembrist.

Vihma on olnud piisavalt

“Esmamulje on positiivne. Saak on kindlasti mitte kehvem kui eelmisel aastal,” sõnas nisu-, odra- ja rapsikasvatusega tegelev Aavo Aljas.

Tema sõnul on Saaremaal tegutsevate viljakasvatajate jaoks alati vihma vähe, kuid tänavust aastat hindab Aljas vihma poolest isegi heaks. Metsloomade probleem on Aljase sõnul aga nii suur, et sellest võiks terve lehe kokku kirjutada.

“Sel aastal oli mul põldudel kuskil kümmekond pukki jahimeestele, just talinisudes,” sõnas Aljas. Tänu sellele on selleaastased kahjustused tunduvalt väiksemad.

“Jahimees on ka inimene, käib tööl ja tahab magada,” mõistab Aljas jahimeeste keerulist olukorda. Sead on Aljase põldudel agarad rüüstajad – külastavad juba päevasel ajal põlde, mis on küla lähedal. Hirvede suurt, karjadena liikumist tunnistab ka Aljas. “Kui ikka talirapsi kasvatada – see on katastroof,” nentis
Aljas.


SAAGID MULLU KERKISID

Statistikaameti andmetel oli eelmise aasta teraviljasaak Saaremaal kokku 33 470 tonni ning kartulisaak 2094 tonni. 2014. aastal oli saagikus vastavalt 23 022 ning 1090 tonni ehk kolmandiku ja koguni poole võrra vähem.

 

Print Friendly, PDF & Email