Maju ehtisid igavad toonid

MITU KIHTI: Helen Lennuk ja Joel Leis määravad värvi kindlaks ühel Garnisoni tänava majal. MAANUS MASING

MITU KIHTI: Helen Lennuk ja Joel Leis määravad värvi kindlaks ühel Garnisoni tänava majal.
MAANUS MASING

Möödunud nädalal uurisid Eesti kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna tudengid Kuressaares suvepraktika käigus ajalooliste puithoonete välisviimistlust.

Praktikajuhendajad Diana Haapsal ja Claudia Valge kinnitasid, et Kuressaares läks neil väga hästi. Uurida jõuti 18 maja, seda oli enam kui loodeti. Samalaadse praktika käigus Paides jõuti uurida kaheksat ja Rakveres neljateist maja. “Siin on väga ilusad ilmad olnud,” selgitas Haapsal.

Puitmajade ajalooliste värvitoonide väljaselgitamiseks kraabiti skalpellidega väikesed sondaažid laudisele, piirdeliistudele, ustele, tuulekastidele ja muudele hoone detailidele ning seejärel määrati värvikaardi abil värvitoonid. Valge selgitas, et Eestis olid 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi esimestel kümnenditel üldiselt levinud kollakad, punakad ja pruunid toonid. Üheks põhjuseks oli see, et need värvid olid toona odavamad. “Sinine on selline värv, mis ei ole Eestis puitmajadel levinud. Sajandi algul oli see kallis,” tõi Valge välja.

Valge tõdes, et uuringute tulemusel võivad nad siiski ainult oletada, et mingi värvikiht oli algupärane. Nimelt on palju maju, millel ümberehituste käigus on laudis vahetatud ja seega on ka esmane värvikiht kaduma läinud.

Uuringute tulemusel tehakse uuritud majadele sisuliselt värvipass. Valge selgitas, et värvipassi väljastab küll linnaarhitekt, aga kuna uuringud on tehtud, siis neid uuesti enam tegema ei pea hakkama. Tema sõnul ongi niisuguste uuringute üheks eesmärgiks, et majad võiksid ideaalis saada sellist värvi, mis nad algupäraselt olid. Alternatiiviks on aga tema sõnul kasutada värve, mis olid ehitamise või laudise vahetuse ajal reaalselt saadaval. “Väga igav oleks, kui kõik (majad – toim.) peaks olema ookerkollased või pruunid, aga tahame, et lähtutaks sellistest toonidest, mis olid enne Teist maailmasõda olemas, enne kui hakkasid tulema tehislikud pigmendid ja värvid.”

Juhendajate sõnul majade projektidest üldiselt puithoonete värv välja ei tule. Vaid suursugusemate projektide ja tähtsamate hoonete puhul on arhitekt värvilahenduse ette andnud, selgitasid nad.

“Mõned joonistatud projektid on küll koloreeritud, aga pigem koloreeriti neid mingite hooneosade rõhutamiseks,” lisas Valge.

Hea näitena, kus on kasutatud ajaloolist värvi, tõid Haapsal ja Valge välja Garnisoni tänaval asuva Ösel Hausi. “See ongi see ookerkollane, mis ajalooliselt linnades oli,” tõi Diana Haapsal välja.

Majade valiku koostas kahele juhendajale ja nende viiele praktikandile muinsuskaitseameti Saaremaa vaneminspektor Keidi Saks.

Praktika uurimisobjektideks olid valitud puithooned, mida praegusel ajal sageli väljastpoolt soojustatakse ning mis seeläbi kaotavad koos algse voodrilaudise ja piirdeliistudega ka oma ajaloolised viimistluskihid. Valikusse sattusid Lossi, Pika, Kohtu, Garnisoni ja mitmete teiste tänavate majad.

Print Friendly, PDF & Email