Saarte jahimeeste selts – ühiste huvide koondaja

JÄRJEPIDEVUS: Neljapäeval Kalamaja jahikompleksis Saarte Hääle pildile jäänud Saarte jahimeeste seltsi juhatuse esimehed (vasakult) Aarne Vainokivi,
Ülo Vevers, Mati Tang ja Vilmar Rei on täna kõik jätkuvalt küttide ridades.
MAANUS MASING

Tuleval aastal 50. juubelisünnipäeva tähistav Saarte jahimeeste selts on poolsajandi jooksul täitnud küll pisut erinevaid rolle, kuid ei ole kunagi minetanud põhilist – liita jahimeeste ühiseid huvisid ja nende eest ka jõudumööda seista.

Ühistegevuse alguseks Saaremaa jahinduses loetakse aastat 1893, mil kinnitati Saaremaa Jahisõprade Seltsi põhikiri. 1905. aastal loodi ka Kuressaare Jahiselts, nii et organiseeritud jahindus on meie maakonnas enam kui 120 aastat vana. Küll oli see kuni 1967. aastani killustatud ja toimis klubilise tegevusena teiste organisatsioonide alluvuses*.

Jahinduse koordineerituma arendamise huvides loodi 1967. aasta jaanuaris ENSV Jahimeeste Selts, mõni kuu hiljem, 2. aprillil aga mittetulundusühing Saarte Jahimeeste Selts, toonase nimega Saarte Jahindusklubi.

Palju aastaid tegeleti jahinduse kõigi valdkondadega – jaotati laskelimiite, õpetati jahimehi, organiseeriti metsloomade lisasöötmist, korraldati jahindusalaseid võistlusi ja osaleti seltsielu korraldamisel.

Kui vahepeal tegeles küttimismahtude määramisega riik, siis nüüdseks on maakonna laskelimiitide ja -tingimuste määramiseks moodustatud jahimeestest, maaomanikest ja riigi esindajatest koosnev jahindusnõukogu. Jahidokumentidega seonduva töö korraldamiseks on Saarte jahimeeste seltsil sõlmitud haldusleping Eesti Jahimeeste Seltsiga. Saarte jahimeeste seltsi korraldada on kõik laskmisega seonduv ja maakonna jahimeeste seltsielu suunamine.

Seltsi loomisest kuni 1988. aastani ehk kaks aastakümmet oli selle eesotsas Verner Meius, klubi tegevjuhi ametit pidas aga Feodor Teder. Seltsi töös lõi kaasa palju tublisid inimesi, kelle panust Saaremaa jahinduse edendamisse leheruumi nappuse tõttu kirjeldada ei saa, kuid kindlasti leiab nende tegevus kajastamist seltsi juubeli puhul tänavu detsembris ilmuvas põhjalikus ülevaateraamatus.

Kuressaarest Kalamajja

Oluline muudatus seltsi elus toimus 2002. aastal, kui seltsi asus juhtima Aarne Vainokivi.

Selleks ajaks olid sõlmitud kokkulepped Keskkonnainvesteeringute Keskusega, kes pidi rahastama Kuressaare külje all asuva Kalamaja laskekompleksi renoveerimist. Tööde käivitamiseks tuli väga lühikese ajaga kehtestada detailplaneering, teha ehitusprojekt ja leida ka omafinantseerimise võimalus. Vainokivi meenutas, et sellega saadi hakkama tollases mõistes ülikiiresti ja viie kuu pärast oli lasketiir valmis.

Teine lugu oli Kuressaare lossi raveliinil asuva seltsile kuulunud majaga. See oli väga kehvas seisus ning vajas hädasti renoveerimist, milleks seltsil aga raha polnud. Samal ajal olid ka sealsamas Kalamaja lasketiiru kõrval seltsile kuuluvad hooned, mis olid samuti nutuses seisus ja ootasid kordategemist.

“Leidsime, et oleks hea, kui kõik klubi asjad on ühes kohas koos,” rääkis Vainokivi. Kuna osa jahimehi oli aga linnas asuva hoone müümise vastu, pandi asi hääletusele, mille tulemusena toetas enamus siiski lossipargis asuva maja müüki. Müügirahast jätkus Kalamaja klubikeskuse väljaehitamiseks ja kõrvalhoonete kordategemiseks.

“See oli keeruline, aga ka töökas aeg. Ma olen tänaseni seda usku, et see oli õige tegu,” sõnas Vainokivi. Oma otstarbelt on Kalamaja praegu Eesti üks paremaid jahinduskomplekse, lisas ta, tuues esile ka klubi toonase tegevjuhi Andrus Sepa energilise tegutsemise. Just tema ettevõtmisel toodi Saaremaale päris hulgaliselt itaalia linnujahimehi, kes aitasid märkimisväärselt seltsi kassat täita.

Praegu seltsi juhatav Mati Tang arvab, et maakonna jahinduse hetkeseis on hea, aga edasiminekuks on ruumi veel küll. Põhiküsimus on tema sõnul see, kuidas meie jahindust veelgi paremini ja targemini korraldada. Ühelt poolt olles parem partner maaomanikele ja viies võimalikult väikeseks ulukikahjustused, teisalt tagades küttidele hea emotsiooni jahipidamisest.

Seltsi puudutavatest proosalisematest küsimustest toob Tang välja sellesama Kalamaja lasketiiru, mis tuleks juba moodsama tehnikaga varustada, seal saaks ehk ka rohkem võistlusi korraldada. Kogu Kalamaja kompleks tahaks juba uuenduskuuri, sealhulgas sadam, mis järjest populaarsust kogub.

Teine suund peaks Tangu sõnul olema seltsile täiendava raha hankimine erinevatest mittetulundusühingutele mõeldud rahastusmeetmetest. Samas kasvab ka seltsi roll jahinduspoliitika kujundamisel. Seltsi esindaja osaleb vabariikliku jahindusseltsi töös, kus tehakse üldisemaid jahindusalaseid otsuseid, samuti on seltsi esindajad kaasatud maakonna jahindusnõukogu töösse. “See on see koht, kus peaks näha olema, et seltsi liikmeskonda peaksid kuuluma kõik maakonnas tegutsevad jahiseltsid,” sõnab Tang.

Nähtavam osa jahinduspoliitikast on statistika, mida maakondlik selts jooksvalt teeb, kuigi seadus seda ei nõua, ja trofeede väärtustamine, mille propageerimiseks on palju tööd teinud Jaan Ärmus. Jooksvat infot on vaja ka maakonna jahindusnõukogul, mis kinnitab iga-aastased minimaalsed küttimismahud.

Jahimeeste seisukohti on Tangu sõnul nõukogus seni piisavalt arvestatud. Põhjuseks tema arvates korralik kodutöö, mis tähendab, et eelnevalt koondatakse kõikidelt jahiseltsidelt kokku info ulukipopulatsioonide olukorra kohta ja sellele tuginedes tehakse oma ettepanekud jahindusnõukogule.

Ulukitele soodne elupaik

Maakonna jahinduse praegust olukorda iseloomustab ulukite suur arvukus ja väga jõuline juurdekasv.

Pool sajandit ja rohkem tagasi oli meie maastikupilt nüüdsest oluliselt erinev, maakasutus oli intensiivsem, metsa, võsa ja roostikku palju vähem ning seetõttu ka vähem suurulukeid. Põhilised jahiloomad olid jänesed ja väikekiskjad. Praegu oleme olukorras, kus metsloomi on palju ja näiteks sõidukite kokkupõrked kitsede ja metssigadega ei ole mingi haruldus.

Mati Tang läheneb küsimusele filosoofiliselt: “Jahimees võib teha mida tahes, aga emakese Looduse vastu ei saa. Kui mõni liik hakkab vähenema või satub ta mingil põhjusel välise surve alla, siis reguleerib loodus asja nii, et hakkab sündima rohkem emaseid isendeid, kes toovad omakorda rohkem järglasi.”

Teine asi on elupaigad. Saaremaal on praegu ulukite jaoks nii palju soodsaid elupaiku, mis aitavad samuti nende paljunemisele kaasa. Ja kolmas aspekt on kliima. Me oleme selle põhjapoolse piiri peal, kus teatud liigid end hästi tunnevad, näiteks metssiga.

Kui nüüd maaomanike juurde tagasi tulla, siis esmane ja kõige mõistlikum viis oma vara kaitsta on ise selleks samme astuda. Eesti Jahimeeste Seltsi selle aasta tunnuslause on “Jahimeheks!”. Mati Tang märgib, et selleks on vaja läbida koolitus ja teha eksam. Ja seda saab teha Saarte jahimeeste seltsi juures.

Saarte Hääl jätkab Saaremaa jahimeeste seltsi juubeli kajastamist kogu aasta vältel ja järgnevatel kuudel ilmuvates lugudes tutvustame maakonna eri paikades tegutsevaid jahiseltse ning räägime ka jahindusest eri nurkade alt pisut lähemalt.

*Kogumik “Saaremaa Jahimeeste Seltsi jahimeeste ühistegevus 1967–2007”, koostaja Endel Pank, 2007)

Seltsi juhid

• Juhatuse esimehed

1967–1988 Verner Meius

1988–1995 Ülo Vevers

1995–1998 Ants Sink

1998–2002 Rein Tõru

2002–2008 Aarne Vainokivi

2008–2012 Vilmar Rei

2012–2013 Margus Mägi

2013             Mati Tang

• Klubi tegevjuhid

1964–1988 Feodor Teder

1988–2002 Jaan Mägi

2002–2004 Andrus Sepp

2004–2015 Ilmo Torn

2015–…       Ive Kuningas

SJS-i tegevusvaldkonnad on:

• jahilaskespordi juhtimine
• lasketiiru majandamine, laskekatsete korraldamine, harjutusvõimaluste pakkumine, jahilaskevõistluste korraldamine
• jahidokumentide väljastamine
• jahimeeste kokkutulekute korraldamisele kaasaaitamine
• noorte jahimeeste õpetamine, eksamite läbiviimise korraldamine
• jahindusalase kirjanduse levitamine
• Kalamaja kompleksi majandamine ja seda ka seltsile lisavahendite teenimiseks
• jahindusalaste kogemuste levitamine
• jahinduse eetiliste tõekspidamiste propageerimine
• jahindusalaste võistluste korraldamine
• maakonna jahimeeste seltsielu edendamisele kaasaaitamine
• jahiturismi korraldamine

SJS aastal 2016

Saare maakonnas on 27 jahipiirkonda, mida kasutab 25 juriidiliselt täiesti iseseisvat jahiseltsi, kellest 19 oma ligi 920 jahimehega on Saarte jahimeeste seltsi liikmed.

Uue põhikirja järgi on seltsi liikmed ka otseselt kõigi liikmesjahiseltside jahimehed. Seltsi kõrgeim organ on üldkoosolek, kes valib juhatuse ja revisjonikomisjoni. Praktiliselt esindab üldkoosolekut jahiseltside valitud volinike koosolek.

Saarte jahimeeste seltsi juhib juhatus ühiskondlikus korras. Palgaliste töötajatena korraldavad igapäevaselt asju Ive Kuningas ja Harry Aavik.