Maaeluministeeriumi kinnitusel haldusreform maaelutoetuste väljamaksmise korda oluliselt ei mõjuta, suurim mõju on reformil LEADER-meetme toetustele, mille maksmine peaks ministeeriumi hinnangul vähemalt esialgu jätkuma senise halduskorralduse alusel.
“Haldusreformi tagajärjel ei jää ükski omavalitsus ilma seni saadud maaelutoetustest ega halvene omavalitsuste toetusvõimalused. Omavalitsuste ühinemise eesmärk peaks olema piirkondade terviklikkuse ja teenuste kättesaadavuse parandamine,” ütles maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban BNS-ile. Ta märkis, et toetusmeetmeid on võimalik muuta ja nende tingimused vaadatakse riigireformi arengute valguses üle nii, et need vastaksid uuele omavalitsuste ühinemise tulemusel kujunevale olukorrale. “Seega ei peaks võimalikud ühinemised takerduma sellesse, milliseid toetusi uuel omavalitsusel on võimalik saada,” rõhutas asekantsler.
Gorban rääkis, et maaelu arengukava (MAK) meetmetest puudutab haldusreform eelkõige LEADER-meedet, mille raames on kehtestatud nõuded tegevuspiirkonnale, tegevusgrupi liikmeks olevate omavalitsuste arvule ja suurusele.
“Näiteks näevad LEADER-meetme tingimused hetkel ette, et LEADER-tegevuspiirkonnaks loetakse tegevusgrupi liikmeks olevate valdade, vallasiseste linnade ja kuni 4000 elanikuga linnade territooriumi ning et tegevusgruppi peab kuuluma vähemalt kolm kohaliku omavalitsuse üksust, millel on ühine piir,” märkis maaeluministeeriumi asekantsler.
Kena ümmargune jutt, mis vajab lahtirääkimist.
“Näiteks näevad LEADER-meetme tingimused hetkel ette, et LEADER-tegevuspiirkonnaks loetakse tegevusgrupi liikmeks olevate valdade, vallasiseste linnade ja kuni 4000 elanikuga linnade territooriumi ning et tegevusgruppi peab kuuluma vähemalt kolm kohaliku omavalitsuse üksust, millel on ühine piir,” märkis maaeluministeeriumi asekantsler.
“valdade” — maaomavalitsus
“vallasiseste linnade” — omavalitsustaatuseta linnad ehk asutsusüksused valdade koosseisus, nagu alevid, alevikud ja külad.
“kuni 4000 elanikuga linnade” – linna staatuses omavalitsused alla 4000 elanikuga (Loksa, Paldiski, Narva-Jõesuu, Mustvee, Kunda jne linnad).
LEADER- tegevuspiirkonnad ja tegevusgrupid. Saaremaa (maakonna) mõistes on jutt MTÜst Saarte Koostöökogust — http://skk.ee/
Ülesaaremaalise (Saaremaa, kui saare) omavalitsuste ühinemise korral ei muutu pea pea mitte midagi, sest Ruhnu ja Muhu on juba hetkel LEADER meetme suhtes erandseisus (seda ühise piiri asja pole aga on kenasti maakondlikus SKK grupis) ning vaid Kuressare kvalifitseerub vallasiseseks linnaks ja supp läheb sellega Saaremaa maapiirkondade inimestele lahjemaks.
Tegelikult on probleem hoopis mujal. Kui siiani oli valla ja valla ühinemuse tulemus vald ja linna ja valla tulemus ka reeglina vald ning võimalik oli valla sees osavaldade ning linna sees linnaosade, siis haldusreformi seadus sulatas need asjad kõik ühes pajas kokku — valla ja linna ühinemisega võib tekkida kas vald või linn ja linna sees võib olla ka osavald ning valla sees linnaosa. (Ehk selleks, et kuressaare ei kaotaks oma mitmesajaaastased linnaõigused, saab nüüd Kuressaarest teha Saaremaa valla Kuressaare linna linnaosa, asi seegi.)
Konkreetne näide aga Läänemaalt, kus käib Haapsalu linna ja Ridala valla ühinemisvaidlus, kas tulemuseks on linn või vald. Praeguste LEADER reeglite järgi linnaks ühinemisel ei kvalifitseeru tulemus üldse enam LEADER toetuse saajaks ja vallaks ühinedes kvalifitseerub ka Haapsalu linn maapiirkonnaks — ainult sellisest asjast ongi selles kirjutises jutt.
Konstruktiivne osa ka:
LEADER-tegevuspiirkonnaks maakond ja välistada üle 4000 (5000 või 6342 elanikuga asutusüksused)!
Mitu “jupijumalat” aga leivata jääks? Isegi ütles maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorbani saaks koondada.
Seega jääb ära!
PS. Saaremaad vaadates näeme ainult üht LEADERrahade jagamisgruppi, mille tegevuspiirkond ühtib maakonna piiridega, Hiiumaal sama moodi.
Mandrieestis on aga pilt päris kirju — http://online.le.ee/wp-content/uploads/2016/04/LEADER-grupid.jpg