Tänapäeval nõuab iga amet taipu ja mõttetööd

PELJATA EI TOHI: Karjak Tiiu Soosaar teab, et seda ametit saab pidada vaid siis, kui loomi armastada oskad. MAANUS MASING

PELJATA EI TOHI: Karjak Tiiu Soosaar teab, et seda ametit saab pidada vaid siis, kui loomi armastada oskad.
MAANUS MASING

Umbes nii võiks kokku võtta Mereranna põllumajandusühistu juhatuse esimehe Urmas Lehtsalu mõttekäigu, kui ta rääkis lüpsja ja karjak-valvuri tööst tänapäeva farmis. Mõlemasse ametisse otsib ühistu praegu uusi inimesi.

“Nii mõnigi, kes meie töökuulutust loeb, võib ehk mõtelda, et mis seal karjak-valvuri ametis siis eriti osata on,” ütles Lehtsalu. “Kõnni vaid mööda objekti ringi, hoia silmad lahti ja vaat et antakse püss veel ka pihku.”

Väärarvamusele võib siin ehk viia sõna “valvur” kasutamine. Esmapilgul võib karjaku amet tõesti lihtne ja üksluine tunduda. Kuid näivus on teatavasti petlik ja vaid kerge pinnavirvendus, millest tehtud järeldus kipub ekslikuks osutuma. Karjak näiteks peab midagi taipama ka loomade käitumisest ja oskama selle alusel kriisihetkel õigeid otsuseid langetada.

“Jah, karjak-valvuri üks tööülesanne on pidevalt jälgida, et tema hoole all olevatel loomadel oleks alati sööt ees ning asemed korras ja sõnnikust puhtad,” rääkis Urmas Lehtsalu. “Sellele lisaks peab karjak oskama hinnata loomade käitumist, et selle põhjal õigeid otsuseid langetada.”

Hoole all mitusada looma

Lehtsalu sõnul peab karjak näiteks õigel ajal märkama, kui mõni loom on haigestunud ja teatama sellest, kellele vaja. Mis aga peamine – oluline on õigel ajal taibata, millal lehm hakkab poegima. “Kui aga poegimisel raskused tekivad, mida karjak pole ise omal jõul võimeline lahendama, peab ta õigel ajal abi kutsuma, sest vastasel korral oleks kahju suur,” selgitas Lehtsalu. “Ühesõnaga, loomi tuleb armastada ja neid mitte peljata, vaid nii on võimalik nende käitumist ja hingeelu mõista.” Kui võtta arvesse, et Tahula suurfarmis, kuhu Mereranna põllumajandusühistu töötajat otsib, on karjak-valvuri hoole all 320 looma, siis on vastutus suur. Kas seda 700 euro suuruse töötasu juures arvesse võetakse, on  eraldi küsimus. Sellist palka pakub põllumajandusühistu Tahula suurfarmi karjakule praegu.

Rääkides karjakuameti eelis­test, tõi Lehtsalu välja paindliku graafiku ja vahetustega töö. “Oleme alati valmis inimesele vastu tulema ja ta soovide kohaselt paindliku töögraafiku koostama,” lausus ta. “Näiteks on võimalik töötada kas 12-tunnistes või isegi ööpäeva kestvates vahetustes.” Igale vahetusele järgneb mitu vaba päeva, mis võimaldab seda tööd teha ka kaugema kandi inimestel. “Senine praktika on näidanud, et neile, kes kaugemalt tööl käivad, meeldivadki need ööpäevased vahetused.”

Karjakule tavaliselt töökoha läheduses elamispinda ei pakuta. Tegu on ju ametiga, mis ei nõua, et selle pidaja pidevalt kättesaadav oleks. “Lüpsjatega on aga asi teine, sest oma töö eripära tõttu nemad kaugelt käia ei saa. Seepärast olemegi neile vajadusel pakkunud lauda lähedal korteri üürimise võimalust,” selgitas põllumajandusühistu juhatuse esimees. “Lüpsjaametis on minu arvates peamine suur kohusetunne ja määratud tööaegadest kinni pidamine.” Mereranna põllumajandusühistu Kiratsi farmis, kuhu lüpsjat otsitakse, on kasutusel torusselüps. Esimene lüps algab reeglina kell pool viis varahommikul, teine pärastlõunal. Lehtsalu sõnul on nad mõelnud hommikust lüpsi hilisemale ajale nihutada, kuid paljud lüpsjad olnud selle vastu. “Iseenesest on see ka mõistetav, sest mida varem hommikul alustad, seda varem vabaned, ja siis on päeval aega oma toimetusi teha.”

Töötukassa veebilehel oleva kuulutuse järgi pakub Mereranna põllumajandusühistu Kiratsi lauda lüpsjale palgaks 800 eurot, millele võib lisanduda tasu tükitöö alusel.

Suur kaadrivoolavus

Põllumajandusühistu on töötukassa vahendusel ka varem lüpsjaid ja karjakuid otsinud. Ühistu juhatuse esimees Lehtsalu nõustus, et kaadrivoolavus on põllumajanduses muret tekitavalt suur. “Selle põhjused on aga paiguti erinevad,” lisas ta. Üks põhjus tuleneb kindlasti töö iseloomust – tähendab ju laudatöö suurt füüsilist pinget ja nõuab ümbritseva keskkonnaga harjumist. Lehtsalu arvas, et võib-olla on paljud, kes töökuulutuse peale farmi tööle tulnud, just seepärast varsti leidnud, et see amet neile ei sobi.

“Paljude elus on see nagu mingi vaheetapp ja kui probleemid on lahenenud, siis liigutakse kohe mujale,” möönis ta. “Ühe karjakuga ongi meil praegu selline lugu, et septembrist kavatseb ta õppima minna, nii hakkasimegi juba varakult uut inimest otsima.”

 

Print Friendly, PDF & Email