Kesselaid soovib uueks saarevahiks Elsa Vatterit

SAARE MURED: Üleveo probleem tekib sügistalvisel perioodil, kui puupaadid jäävad talvituma ja kalurid merel ei käi. IRINA MÄGI

SAARE MURED: Üleveo probleem tekib sügistalvisel perioodil, kui puupaadid jäävad talvituma ja kalurid merel ei käi.
IRINA MÄGI

Kuna Kesselaiu kogukonna hingeks peetud saarevaht Urmas Vatter on lahkunud igaviku teele, kutsuti kokku üldkoosolek, et valida uus saarevaht. Ühehäälselt otsustati see tiitel edasi anda Urmase abikaasale Elsa Vatterile.

Koosolekul arutati ka muid saarega seotud päevakorralisi küsimusi.

Kesselaiul resideeriva arhitekti Indrek Allmanni sõnul valisid saare elanikud Elsa Vatteri saarevahiks ühehäälselt.

“Kadunud Urmase abikaasa oli otsusega nõus ning nüüd peab vald tegema vastava avalduse maavanemale. Loodetavasti võetakse saare elanike soovi ikka kuulda ja Elsa määratakse ametisse,” lausus Allmann.

Valikut põhjendas ta sellega, et Elsa on kõige kauem saarel elanud ja veedab seal ka kõige rohkem aega. “Kuna Urmase telefoninumber on ka igal pool teada, teatakse just sel numbril helistada, nii et see otsus oli meie arvates loogiline jätk,” selgitas ta.

Saare üldkogu koosolekul arutati lisaks saarevahi valimisele ka muid teemasid, mille hulka kuulus ka külavanema küsimus. Indrek Allmanni sõnul peab vallavalitsus lähtuvalt väikesaarte seadusest tegema külavanema valimise ettepaneku ning selle kohta oodatakse saare elanike arvamust. Praegu lepiti kokku, et teema tuleb uuesti arutusele augustis Kesselaiul toimuval Muhu vallavolikogu istungil.

Veel arutati Muhu valla üldplaneeringu küsimust, täpsemalt selle Kesselaidu puudutavat osa. “On palju selliseid küsimusi, millele pole eelnevatel aastatel tähelepanu pööratud,” ütles Indrek Allmann. Ta selgitas, et nende hulka kuuluvad näiteks saare teede, aga ka riigimaade ja neid puudutavate asjaolude küsimus, näiteks kas ja kuidas peaksid säilima läbipääsud juhul, kui riik maad välja rendib. Praegu ootab vald keslastelt arvamusi ja ettepanekuid.

Arutusel oli ka loodushoiuküsimus ja projekt “Elu alvaritele”, mille eesmärk on taastada ja hoida veel säilinud loopealseid ning rajada alade edasiseks karjatamiseks vajalikud taristud. Kesselaiul liikuvat projekti puudutav info seni vaid külajuttudena.

Elanikud on projekti vastu huvi tundnud, aga ametlikku kontaktivõtmist kohaliku kogukonnaga pole seni olnud. Seetõttu pöörduti üldkogu otsusega valla poole palvega välja selgitada, millised on plaanid seoses Kesselaiu maastikega. Kohalikud leidsid, et kuna küsimus puudutab neid kõiki, oleks viisakas kogukonnaga ametlikult suhelda.

Räägiti ka transpordist. Praegu väikesaarte seaduse alla käivaid väikesaari vaadates on Kesselaid ainus, millega ei ole riiklikult tagatud püsiühendust. Seaduses on aga öeldud, et tegemist on riigi  tagatud teenusega.

Arutati, mis võiks olla saare elanike vajadus ja huvi, kuid lähtuti seejuures n-ö minimalistlikust vaatenurgast. “Praami ei loodeta, aga Vilsandi eeskuju on kõige lähedasem,” ütles Allmann.

Kokkuvõttes leiti, et alust koos kapteniga oleks vaja just sügistalviseks perioodiks, sest suvel saab iga inimene oma paadiga saarel käidud ning kuna sõitjaid on nii Muhust kui ka mandrilt, pole siis vedajatest puudust.

Print Friendly, PDF & Email