Huvilised sõtkuvad kanepis

KAIFI EI ANNA: Keeruta nii- või teistpidi, viljakasvataja Aivar Lemberi sõnul mõnuainet THC-d õlikanepist ikka ei leia. MAANUS MASING

KAIFI EI ANNA: Keeruta nii- või teistpidi, viljakasvataja Aivar Lemberi sõnul mõnuainet THC-d õlikanepist ikka ei leia.
MAANUS MASING

Pähkla viljakasvatajad ja Karmeli ettevõtte asutanud Aivar Lember ja tema poeg Karel Lember on pahased õlitootmiseks kasvatatava kanepi uudistajate peale, kes tallavad põldu ja vigastavad taimi.

Aivar ja Karel Lember rääkisid, et inimesed reageerivad juba ainuüksi selle peale, kui kuulevad sõna “kanep”, ega tee vahet, missuguse sordiga on tegu. Nende sõnul on levinud arvamus, et kanep tähendab narkoainet, kuigi see nii ei ole.

“Tööstuslikus kanepis on THC-d nii vähe, et see ei avalda mingit mõju,” arutles Aivar Lember. Ta selgitas, et niipea kui kanepi emastaim viljastatakse, ei teki taimes narkootilist efekti põhjustavat ainet koguses, et see võiks uimastina mõjuda. Näiteks meditsiinilisel eesmärgil kasvatatava kanepi puhul on isastaimed emastest täielikult eraldatud ning alles siis saavad taimed hakata efektiks vajalikku vaiku tootma.

“Kui taim on viljastatud, on tal kohe teine mõte – vaja seemned üles kasvatada ning vaigu tootmine ei ole prioriteet,” selgitas Aivar Lember.

Kanepil on vaatamata tema skandaalsele tuntusele narkootikumina tegelikult ka hulganisti kasulikke omadusi. Kanepiõli oli hea pähklise maitsega, sisaldab kasulikke rasvhappeid, mis näiteks alandavad halba kolesterooli ja hoiavad veresooned puhtad. “Keemiliselt on kanep hästi ülesehitatud taim, sisaldab palju kasulikke aineid ning lehed sobivad ka salatisse,” kinnitas kasvataja.

Suures koguses THC-d sisaldav kanep, mille vastu uudistajad huvi tunnevad, Lembrite sõnul Eestis üldse ei kasvagi, sest see taim tahab, et öö ja päeva pikkus oleksid võrdsed. Meie kliimas ei ole kanepil lihtsalt võimalik mõnuainet piisavas koguses toota.

Kuna Pähklas asuv kanepipõld on tihe – mulda läks tahtmatult rohkem seemneid kui norm ette nägi–, tekitab igasugune põllul tuiamine kahju. “Väga näotu lugu on sellega, et inimesed teadmatusest ja austuse puudumisest teiste töö ja vara vastu nõnda taimi maha tambivad,” tõdes Aivar Lember.

Karel Lember leidis, et kuna botaanikahuvi teistele ümberringi kasvavatele puudele ja taimedele  oluliselt ei laiene, on põhjust kahelda inimeste kulinaarses või puhtlooduslikus huvis taime vastu. Mehed arvasid, et linnast autodega kohale sõitvad inimesed, kelle masinad ööhämaruses või hommikul viie paiku põllu ääres seisavad, ei ole tõenäoliselt botaanikud.

“Kuna õlikanep on siiski pigem söödav ja teetaim, siis ega meil pole midagi selle vastu, kui inimesed tulevad ja selle vastu huvi tunnevad. Räägime huvilistele selle omadustest ning kui palutakse, anname kimbukese ka kaasa. Aga selline anonüümne, varjatud motiividega huvi on natuke teine asi kui viisakas küsimine,” rääkis Karel Lember.

Huvilisi käivat põllu ääres hulganisti ning naabrite sõnul on korduvalt nähtud ka ühtesid ja samu autosid. Ilma loata taimede kiskumist võrdsustasid kasvatajad poevargusega.

Karmeli kanepiõlist ei tahetud laiemalt juttu teha enne, kui saak käes ja õli pudelis, sest alati võib ette tulla ootamatusi. “Näiteks ei jõua saaki ära koristada või tuleb sügis selline, et üle päeva sajab vihma ja põld masinaid ei kanna. Kõigeks tuleb valmis olla,” tõdesid nad.

Uudistajatele tahavad kasvatajad meelde tuletada, et õlikanepi suitsetamisest ei saa muud kui ainult tahma kopsu. Kellel on kanepi maitse vastu huvi, siis seda võib mekkida Retro kohvikus, kus pakutakse Pähkla kanepist tehtud pestot.

Print Friendly, PDF & Email