Statistika ja tegelikkus: kas külalised ööbivad kuuse all? (9)

hotellStatistikaameti andmed näitavad, et ööbimiste arv Saare maakonna majutuskohtades on mullusega võrreldes langenud – kui läinud aasta viie kuu jooksul registreeriti Saare maakonna majutusasutustes 70 700 ööbimist, siis tänavu 67 561. Samas on neid, kes üle Suure väina reisivad, aina rohkem. Juunis reisis Kuivastu–Virtsu liinil ligi üheksa tuhat inimest rohkem kui möödunud aastal. Saarte Hääl küsis turismivaldkonnas tegutsevatelt inimestelt, millest need “käärid” võivad tingitud olla. Lisaks kohalikele on suur hulk saartele sõitjaid külalised, aga kus nad siis ööbivad?

Mario SauMario Sau, Grand Rose’i spaahotelli müügijuht:

Neil “kääridel” võib olla mitu põhjust. Näiteks võib olla rohkem ühepäevakülastajaid. Kes teevad Saaremaal päevase ringreisi ja sõidavad edasi Hiiumaale või tagasi mandrile.

Teine asi on see, et ega kõigi Saaremaa majutajate kohta statistikat ju ei olegi. Küsimus on, kui paljud majutusasutused statistikat edastavad. Samas jälle on päris paljudel soomlastel ja teistel Skandinaavia riikide kodanikel siin oma korterid ja suvekodud, mida nad talveks välja üürivad. Hotellimajutusele leitakse alternatiive – kas kämpingute või külaliskorterite näol. Külaliskorterid on kindlasti üks põhjus, sest vaadates näiteks broneerimiskeskkonda booking.com, siis kaks aastat tagasi olid seal ainult üksikud külaliskorterid, praegu on neid seal aga peaaegu sama palju kui hotelle. Ja minu teada külaliskorterid oma statistikat eriti ei edasta.

Meie spaahotelli jaoks oli kevad, aprill-mai, parem kui eelmisel aastal. Juuni jäi mullusest natuke tagasihoidlikumaks, aga juuli tuleb igal juhul parem.

Johan LõukJohan Lõuk, Johan SPA hotelli juhataja:

Seda, miks need käärid nii suured on, ma öelda ei oska. Igal aastal on jaanituled ja rannapidu, saarlastest tudengid tulevad ju suveks koju igal suvel.

Äkki need statistika arvutamise meetodid on valed? Ma ei tea, kuidas statistikaamet sellised arvud saanud on. Eks neid apartemente ole rohkem tulnud küll, aga sellist vahet ööbimiste arvus küll ei tohiks tekkida. Muidugi, on ka neid, kes pakuvad majutust nii-öelda mustalt.

Meie ööbimiste arv on möödunud aastaga võrreldes tõusnud – juunikuu oli mullusest ligi 15% parem.

IMG_5184Kristina Mägi, Kuressaare turismispetsialist:

See majutuse statistika on üks habemega lugu. Miks need “käärid” nii suured on, sellel on mitu põhjust.

Viimane tõsisem uuring – see oli mobiilpositsioneerimise uuring – tehti kuus aastat tagasi. Täpseid arve ma enam ei mäleta, aga uuringu järgi käis Saaremaal aastas suurusjärgus 500 000 turisti. Nendest 200 000 olid välismaalased, 300 000 eestlased. Kui vaadata sama aasta majutuse statistikat, oli see alla 200 000 kindlasti. Seega võib paista, et üle poole magas kuskil kuuse all. Tegelikult nendest 300 000 eestlasest, kes meil käisid, elab ikka väga suur osa, eriti suvel, kas sugulaste-tuttavate juures, RMK tasuta ööbimiskohtades või on üldse suvesaarlased. Näiteks noored, kes elavad muidu mandril, aga tulevad suvel näiteks nädalaseks puhkuseks siia. Nii et eestlastest väga suur osa majutusstatistikas ei kajastugi.

Teine asi on see, et osa inimesi otsib endale ööbimiskoha näiteks majutusteenuseid vahendava keskkonna Airbnb või booking.com kaudu.

Tegelikult ei ole vahet, kus sa ööbid, kas külaliskorteris, kämpingus või hotellis, aga statistikaameti statistikaga on nii, et seda ei maksa puhta kullana võtta. Esiteks seetõttu, et pärast seda, kui kadus majandustegevuse register, ei ole majutajatel enam nõuet end kuskil registreerida. Neil peab olema küll mingi äriühing, ei tohi ju lihtsalt raha vastu võtta, aga päris paljud, eriti just korteriomanikud, teevad seda “mustalt”. See on nii kestnud aastaid ja seda tehti juba siis, kui oli registreerimise nõue. Pärast seda aga, kui see nõue kadus, on selliseid majutajaid tohutult juurde tulnud. Mõnel neist on vähemalt mingi äriühing, aga statistikaameti jaoks on nad olematud. Statistikaamet lihtsalt ei tea, et nad olemas on, kui nad ise seda ei ütle, ja väga suur osa seda ei tee.

Teine asi on see, et statistikat ei pea üldse esitama need majutuskohad, kus on vähem kui viis voodit. Enamik selliseid, kus on vähem kui viis voodikohta, on külaliskorterid. Kuressaare linnas on külaliskortereid juba neljakümne-viiekümne kanti. Neid on kõige rohkem juurde tulnud.

Olen väga paljudelt statistikat esitavatelt ettevõtjatelt kuulnud, et see vorm, mida nad veebipõhiselt täitma peavad, on jube keeruline ja paljud panevadki need numbrid sinna huupi.

Kui kõiki neid asjaolusid arvesse võtta, siis on statistikaameti statistika suhteliselt umbkaudne suurusjärk. Paraku on statistikaamet ainus, kes majutuse kohta statistikat teeb.

Üle väina reisijate arv on viimased suved kogu aeg neli-viis-kuus protsenti kasvanud. Viimased aastad on üleveo statistika kogu aeg väikeses plussis olnud. Miks see juunis korraga üheksa tuhande inimese võrra plussis oli? Võib-olla ka seepärast, et juunis toimus palju igasugu üritusi: oli laulupidu, jaanipeod, rannapidu Mändjalas, Saarekoll, hiidlaste ja saarlaste köievedu, orhideefestival, Aeruramm. Tänavu jäi juunisse ka Juu Jääbi algus.

Meil Kuressaare turismiinfopunktis käis tänavu juunis aga täpselt sama palju rahvast kui mullu.

Toomas_LeisToomas Leis, GOSPA OÜ juhatuse liige:

Aus vastus on, et ei tea. Meil on ööbimiste arv enam-vähem eelmise aasta tasemel. Vähem ei ole, aga märkimisväärselt rohkem ka mitte. Võib-olla on asi selles, et paljud ööbivad majutuskohtades, mis turismistatistikas ei kajastu. Neid kohti on ju päris palju juurde tulnud. Mind ka üllatas, et reisijate arv kasvanud on – majutusstatistika seda ei näita.

Print Friendly, PDF & Email