Hambatohtrid: 30-eurone hüvitis patsiente juurde ei too (8)

Illustratsioon: ANDRUS PEEGEL

Illustratsioon: ANDRUS PEEGEL

Sotsiaalministeerium ja haigekassa on teinud valitsusele ettepaneku hakata tuleva aasta 1. juulist maksma täiskasvanutele aastas 30 eurot hambaravihüvitist. Mida arvavad sellest plaanist Saaremaa hambaarstid?

Sergei Bortnikov, SB Dens OÜ: Ma ei usu, et kui hüvitist maksma hakatakse, see mulle patsiente juurde toob. Patsiendid, kes käivad, käivad edasi. Need, kes tahavad regulaarselt lasta oma hambaid uurida, tulevad ka ilma kompensatsioonita.

See hüvitis on nii väike, et lõhnab populismi järele. Aga kes teab,  võib-olla tõesti paneb see inimesi vähemalt kontrolli tulema.? Selle raha eest saab uurida, mis suus toimub, aga kahjuks mitte rohkem. Ülevaatuse saaks teha ja vähemalt raviplaani paika panna, teha panoraam-
röntgenpildi. Kui panoraamröntgenpilt on tehtud, siis pool diagnoosi on valmis. Ravimiseks on see summa liiga pisike. Hambakivi eemaldada ehk saaks.

Meeri Koppel, Luukas K.K OÜ: Hüvitisest on abi igal juhul. Oma tervisest hooliv inimene külastab aastas vähemalt korra hambaarsti, saades selle 30 euro eest ülevaate oma hammaste ja suuõõne seisundist.

Hüvitis  tuletab isegi meelde, et viimasest hambaarsti külastusest on aasta möödunud. Hüvitise suurus võiks olla vähemalt 50 eurot, mis võimaldaks teostada konkreetseid raviprotseduure, näiteks hambakivi eemaldamine, hambakaariese ravi.

Liina Kaar, Sardent OÜ: Nii palju, kui teemasse süvenenud olen, saan aru, et seda summat raviks ei saagi kasutada, vaid see ongi profülaktikaks mõeldud. Inimene käib kontrollis, saab teada, milline on tema hammaste seisukord ja mida on vaja teha – sinna see raha kulubki. 

Mina leian, et see 30 eurot ei ole inimeste jaoks väga motiveeriv summa. Seda, et see patsientide tulva kaasa toob, ma ei usu. Need, kes oma hammaste eest hoolitsevad, käivad hambaarsti juures niikuinii. Ja neid, kes ei käi, ei meelita ka see hüvitis.

Milline oleks paras hüvitise suurus, ma öelda ei oska – see on nii individuaalne ja peaks võib-olla lähtuma sellest, mida on vaja teha.

Kui hüvitise suurus oleks näiteks 100 eurot – miks mitte? See kindlasti motiveeriks neid inimesi rohkem, kes hambaravi vajavad. Selle raha eest saaks kaks-kolm hambaauku kindlasti parandatud.

 Reena Reinväli, Kuressaare hambapolikliiniku juhataja, ortodont: Kuna see hüvitise teema on alles nii uus, ei oskagi midagi arvata.

Hambaarstid pole veel sellega õieti kursis. Praegu pole veel päris täpselt teada, mis tingimustel inimene seda hüvitist kasutada saab.

Nii palju, kui lugenud olen, kõigi hambaraviteenuste puhul see hüvitis arvesse ei lähegi.

Hambaarstide liit on teatud tööd välja valinud, mille puhul seda hüvitist kasutada saab, aga milline täpselt see loetelu on, ma ei tea. Ilmselt selguvad need asjad aasta lõpupoole.

Iga summa on tore, mis riik annab, aga kas see motiveerib inimest rohkem hambaarsti juurde tulema? 30 eurot on väike summa.

Selle raha eest saab hambaarsti juures ära käia, lasta hinnata oma hammaste seisukorda ja näiteks röntgenpildi teha. Aga ravi jaoks sellest ei piisaks.

Mina leian, et kes käib oma hambaid kontrollimas ja ravimas, teeb seda niikuinii. Ja kes ei käi, ei hakka seda tegema ka hüvitise pärast.

 Mai-Liis Soomets, AS Hanvar: Ma arvan, et suurem osa kasutavad antud hüvitise küll ära, kuid ilmselgelt on see summa enamuse inimeste jaoks liiga väike.

Inimesed, kes niigi käivad regulaarselt hammaste profülaktilises kontrollis ja tavaliselt ravi ei vaja, saavad sellest hüvitisest kasu küll, kuna hüvitise suurus katab esmase diagnostika ning nende patsientide iga-aastase hambaarstil käimisega seotud kulu.

Paraku on nii, et enamus inimesi satub hambaarsti juurde alles siis, kui on tekkinud mingi probleem ning antud hüvitis katab taas kord vaid esmase diagnostika (läbivaatus, röntgen jms) ja tuimestuse.

Suurema osa ravi eest tuleb ikkagi endal maksta. Usun, et taoline hüvitis on loomulikult parem kui mitte midagi, aga selle tõttu inimesed hambaid ravima ei jookse.

Hüvitise suurus võiks tegelikult olla seotud ikkagi maksuvõimega ning see on ju kõigil erinev. Seega, iga inimese puhul võiks olla erinev hüvitise suurus.

Selline oleks ideaal, et hambaarst teeb patsiendile raviplaani koos sellele kuuluva üldsummaga ning patsient saab lõplikust summast mingi protsendi hambaravihüvitist.

Print Friendly, PDF & Email