Saarlastega mandrile kohtuma

MUHULANE MARIAN: Lavastuses “Obinitsa” Anni Kaljut kehastanud Marin Heinat on pärit Muhust. Pildil on ta  saksa ohvitseri rollis oleva Tanel Jonasega. Foto: ERAKOGU

MUHULANE MARIAN: Lavastuses “Obinitsa” Anni Kaljut kehastanud Marin Heinat on pärit Muhust. Pildil on ta saksa ohvitseri rollis oleva Tanel Jonasega.
Foto: ERAKOGU

Sünoptikud lubavad jaanikuu lõpuks ja heinakuu alguseks päikesepaistet, 25 pügalat sooja ning kohati sadu ja äikestki. Ehtne eestimaine suvi ehk umbest paras, nagu saarlastel kombeks öelda. Ideaalne reisimiseks.

Reisiplaan näeb ette kolmapäeval stardijoonele asumist. Maailma otsa peab jõudma hiljemalt kella 18.30ks. Näitemäng “Maailma otsas”, mille kirjutanud Andrus Kivirähk ja lavastanud Raivo Trass, algab Rakveres kell 19. Publiku ette astub ka Rakvere teatri juht, saarlane Velvo Väli.

Teine osa reisiseltskonnast on eelmisel päeval teele asunud. Kohtumispaik on Lääne-Virumaa pealinn.

Rehkendame, et Rakverre jõudmiseks läheb vähemalt viis tundi. Arvutused peavad paika. Kell 17 pargime auto maakonnakeskuse parklas moodsa spaa kõrval. Kaaslasi annab oodata, buss Tallinnast jõuab kella 18 paiku, sõiduk saarlastega ligi 30 kilomeetri kauguselt Liivakülast nõks varem.

Enam kui 300 versta pikkune teekond on kulgenud viperusteta. Järvamaal Esna viita nähes kerkib kohe silme ette “Naabriplika” ja vallavanem Pavel ehk Harry Kõrvits, keda suviti tihti Kuressaares Kure kohvikus trehvata võib.

Oivaline paik

Väike jalutuskäik pärast pikka roolis istumist kulub marjaks. Mänguplats, mis meenutab ammunähtud “Tagahoovi” lavapilti Saaremaa rahvateatris, on parkla läheduses. Oskar Lutsu humoorikas lavatükk Rein Roovälja lavastatuna võitis toona loorbereid.

Näitlejad on teada-tuntud: Maria Klenskaja, Saara Kadak, Ülle Lichtfeldt, Volli Käro, Üllar Saaremäe ja meie oma poiss  Velvo Väli.

Kolm aastat tagasi Eesti parimaks meesnäitlejaks valitud ja varem mitme preemia vääriliseks tunnistatud saarlane istus Rakvere teatri juhi toolile 1. juunil 2013. Varem on ses ametis olnud teinegi saarlane, praegune kultuuriminister Indrek Saar.

Teades ja tundes Velvot ta sünnist saati, üllatas ta seekord nii loo autorit kui teatripublikut tervikuna. Nõustugem Postimehe kultuuritoimetuse juhataja Heili Sibritsi hinnanguga Velvo Väli ja Üllar Saaremäe mängu kohta: “Teatrijuhid on selle teatri kõige kõvemad näitlejad. Midagi pole teha, nad on ülejäänud meesnäitlejatest peajagu pikemad”.

Tõepoolest, töötuks jäänud näitlejat Gunnarit mängiv Velvo ja ristsõnade koostaja Oidermaa rollis olev Üllar Saaremäe võidavad kohe publiku poolehoiu.

“Pärast teatrijuhiks saamist ja ka enne ei ole ma endale ise rolle valinud. Lavastaja Raivo Trass selle ettepaneku tegi. Suvine aeg on teatritöös veidi lihtsam ja kergem, see annab võimaluse teatrijuhile mõnes lavastuses kaasa lüüa,” nendib Velvo Väli.

Rakvere teatris on see Velvole 62. roll. “Näitlemisest pole ma ju teatrijuhina eemal olnud. Laval olen käinud. Tõsi küll, mitte nii sageli kui varem. Kaasa tegemine telesarjas “Viimane võmm” on keha ikka sooja hoidnud.”

Üks asi on näitlejana tuntust ja tunnustust võita, teine asi teatrijuhi töö. Kas Velvo on vahel sammu asuda teatrijuhi kohale, kahetsenud? “Ma ei kahetse seda. Kolme aasta jooksul olen ma selle “keele”, asjade omavahelised seosed selgeks saanud. Kindlasti on ka pettumisi olnud. Aga ikkagi, rohkem on olnud rõõmu kui muresid.”

Sel suvel polegi teatrijuhil mahti Saaremaale sõita või kui, siis korraks. Väli sõnul peab ta teatrimaja remondil silma peal hoima. Ka eraelus toimuvad sündmused ei anna võimalusi sel suvel Saaremaale pikaks ajaks tulla. “Augusti alguses on perre laps sündimas, see sündmus ei küsi kellaaega,” toob taas isaks saav Velvo esile.

Rakvere teater pole saarlasi unustanud. “Mulle isiklikult on väga tähtis, et meie teatri lavastused jõuaksid Kuressaares publiku ette.

Sel suvel avab Rakvere teater oma hooaja Kuressaares 24. ja 25. augustil. Saarlased saavad näha etendust “Must Prints”, kus lavale astuvad publiku lemmikud,” avaldab Väli.

PUBLIKU LEMMIKUD: SA Rakvere teater juhataja Velvo Väli (paremal) ja teatri kunstiline juht Üllar Saaremäe võitsid publiku poolehoiu näitlejatena.  Foto: SIIM VAHUR

PUBLIKU LEMMIKUD: SA Rakvere teater juhataja Velvo Väli (paremal) ja teatri kunstiline juht Üllar Saaremäe võitsid publiku poolehoiu näitlejatena.
Foto: SIIM VAHUR

Nõukaaja väljapanek

Vanemad inimesed teavad, et nõukogude ajal oli Sillamäe suletud linn, tulenevalt sinna rajatud salastatud tööstusettevõtetest. Taasiseseisvunud Eestis saavad kõik huvilised selle omanäolise Kirde-Eesti linnaga tutvuda.

Sillamäe lähedal elav väikeettevõtja Lembit on tulnud koos perega meid vastu võtma. Kõigepealt viib ta meid kultuurikeskusesse, 1949. aastal valminud kunagisse S. M. Kirovi nimelisse kultuurimajja.

Hoone annab pildi omaaegsest imposantsest ehitusstiilist. Maja keldrikorrusel eksponeeritakse nõukogudeaegset sümboolikat. Üks tubadest kujutab tollase juhi kabinetti. Töölaua taga seinal on suur Stalini portree. Maja giid, venelanna, kes räägib vabalt eesti keelt, lubab laua taga istet võtta.

Sillamäe – värskete meretuulte linn – kõlab linna tunnuslause. Jalutame rannas ja promenaadil.Lembit annab ülevaate nii linna ajaloost kui nüüdisajast. Lõpuks viib ta meid mööda külavaheteed mere kaldale, kust avaneb vaade Sillamäe tööstuspiirkonnale.

Plaani kohaselt peame reede õhtuks jõudma Setomaale, kus Obinitsas astub publiku ette Vanemuise näiteseltskond. Sillamäelt mööda rannamaanteed sõites jõuame Toilasse. Lembitu järel marsime imelisse Toila parki.

Pargile tiiru peale teha ei jõua, aga tähtsamad kohad näeme ära. Uhket Oru lossi, mille lasi ehitada rikas vene kaupmees Grigori Jelissejev üle-eelmise sajandi lõpul, pole ammugi enam. 13. augustil 1941. aastal süütasid taganevad hävituspataljoni sõdurid Stalini käsul lossi ja kõrvalhooned.

  1. aastal ostsid lossikompleksi Eesti ettevõtjad ja kinkisid selle riigijuhile suveresidentsiks. Rahvakeeli tuntigi Oru lossi kui president Pätsu lossi.

Mereäärsest presidendi “kohvitoast”, mis kasutusel vaateplatvormina, avaneb vaade merele. Lembit teab, et pargis on 258 eriliigilist puud ja põõsast.

SILLAMÄE MUUSEUMITUBA: Sillamäe kultuurikeskuse keldrikorruse muuseumitoas on palju nõukaaegset sümboolikat. Seinal saab näha Stalini portreed, mille ees võisid külastajad ka pilti teha. Foto: Erakogu

SILLAMÄE MUUSEUMITUBA: Sillamäe kultuurikeskuse keldrikorruse muuseumitoas on palju nõukaaegset sümboolikat. Seinal saab näha Stalini portreed, mille ees võisid külastajad ka pilti teha.
Foto: Erakogu

Obinitsa – kohtumispaik

Reede pärastlõunal vuravad  saarlaste sõidukid Tartu poole. Mustvee tanklas “toidame” autosid ja edasi. Taaralinnas ootab Võrumaalt pärit ettevõtja Agu, kes ammusest ajast saarlastega ärilistes sidemetes, meid koduhoovis.

Kotid-kompsud tuppa, teatririided selga ja ongi aeg Setumaale sõita.

Sajakilomeetrisel teekonnal hellitan lootust kohata mänguplatsil näitemängu autorit Kauksi Üllet, kolleegi, kes ülikooli ajal Saaremaa lehe toimetuses praktikal oli. Ja ennäe, seal ta raamatuleti taga istub.

Ülle natuke muretseb, kas saame seto keelest aru. Arvan, et saame, aga hiljem tõdeme, et paljugi jäi arusaamatuks. Õnneks on tekstiraamatust abi.

Enne etenduse algust saame kokku naabrinaise Maiuga. Temagi on sugulastega ringsõidul. Nõnda siis on seekord Obinitsas mitu saarlast ja muhulasigi, seda nii siin- kui sealpool eesriiet.

Tõsi küll, eesriiet kui niisugust vabaõhulaval pole, aga tinglikult ikkagi. Tegelikult on plankaed, mis esimese vaatuse alguses kohe laiali lõhutakse.

“Mulle väga meeldis ja meile kõigile. Sel majalgi oli oma osa täita. Ja näidendi ajalooline sisu – ühe pere lugu saja aasta vältel, repressioonid, põgenemised, küüditamine. Väga eluline näitemäng,” hindab Maiu nähtut.

Ei saa ka Vanemuine saarlaste ja muhulasteta. Aplausi saatel annab muhulane Anu Kivisoo lilled oma naabrile Marian Heinatile, kes mängis Anni Kaljut.

Saaremaa ühisgümnaasiumi lõpetanud ja Kreveras teatripisiku külge saanud muhulanna on Vanemuises kolmandat aastat. Näidendis “Obinitsa” tegi ta selles teatris oma neljanda rolli.

Orissaare lähedalt Mäekülast pärit Karol Kuntsel, mitme näitlejapreemiaga pärjatud, 2014. aastast vanemuislane, on seekord lausa mitmes rollis. Karol fotograafina jääb vahest rohkem meelde.

Kas ühele saarlasele on setokeelse teksti omandamine keeruline? “Eks esialgu on muidugi. Seda lugeda on isegi keerulisem kui kõnekeelest aru saada. Pikapeale muutub keel omasemaks, tegime nädalaid proove, kõrv harjub ära,” räägib Karol.

Tartus tunneb Mäeküla noormees end koduselt. Vanemuisesse tuli ta Ugalast kuus aastat tagasi. Ugala hingekirjas oli ta samuti kuus aastat.

Kui tihti või harva Karol kodusesse Mäekülla satub? “Satun Saaremaale vähem kui sooviksin. See suvi lähebki töö tähe all. Kohe pärast Obinitsat hakkavad “Tom Sawyeri” proovid, see tükk tuleb Tartus välja,” räägib Karol.

Tartus võtame laupäeva õhtul lõõskava päikese all kohad sisse laululava ees. Laval on ka Saaremaa koorid, teiste hulgas Iris Lidia meie reisiseltskonnast, SÜG-i tütarlaste koorist Kressendo.

Kui pärast laulupidu lava ääres Justamendi bändi liikme Jansaga kohtume, imestab ta, kuidas Saaremaa mees Tartusse juhtunud. Ütlesin, et olen isegi Moskvas käinud, mis see Tartu siis ära pole.

Ühes kohas jääb käimata. Peremees Agu annab enne ärasõitu oma maakoju kõva käsu, et me koduteele asudes ta maavaldusi külastaksime. Lubame. Pühapäevane ilm aga üllatab. Kell 13 hakkab Tartus sadama, müristama ja välgutama. Jõuame enne seda oma ajutisse elupaika varjuda.

Agu helistab, et Raanitsas on asi hull. Puud on teele murdunud. Elektrit ei ole, isegi äsja üle tiigi ehitatud metallsild olevat paigast nihkunud. Täname ja alustame teekonda Saaremaale.

Vihm läheb üle, torm taandub, Viljandis paistab päike. Kell 21.30 õhtul oleme väsinuna, aga õnnelikena kodus. Rataste alla on jäänud ligi 1200 kilomeetrit.

MAAILMA OTSAS: Rakvere teatri mänguplats Pikal tänaval Margeri maja sisehoovis, kus etendatakse näitemängu “Maailma otsas”. Foto: AARE LAINE

MAAILMA OTSAS: Rakvere teatri mänguplats Pikal tänaval Margeri maja sisehoovis, kus etendatakse näitemängu “Maailma otsas”.
Foto: AARE LAINE

Print Friendly, PDF & Email