Kahtlus Lääne-Saare hoolekandeasutusel (40)

EI LEIA ÜHIST KEELT: Tanel Sildnik on enda kinnitusel korduvalt püüdnud Haapsalu korteri asjus rääkida SA Lääne-Saare Hoolekanne juhatuse liikme Ave Tuisuga, kuid seni tulutult.  Fotod: Erakogu ja SH

EI LEIA ÜHIST KEELT: Tanel Sildnik on enda kinnitusel korduvalt püüdnud Haapsalu korteri asjus rääkida SA Lääne-Saare Hoolekanne juhatuse liikme Ave Tuisuga, kuid seni tulutult.
Fotod: Erakogu ja SH

Vaimuhaige naise poeg väidab, et SA Lääne-Saare Hoolekanne ei võimalda tal naasta Haapsalusse sünnikoju, mis on samas välja üüritud sealsele sotsiaaltöötajale vaid 31 euro eest kuus.

Tanel Sildnik on hakanud sügavalt kahtlema sotsiaalsüsteemi läbipaistvuses ning on valmis jätkama kohtuteed ema eestkostjaks saamise nimel. Noormees rääkis Saarte Häälele, et ema viidi Haapsalust Sõmera hooldekodusse, kui poiss oli 8-aastane. Ees ootas elu lastekodus ning SOS lastekülas. Nüüd täisealiseks saanud, tahab poeg ise saada ema eestkostjaks, et asuda elama Haapsalu kesklinnas asuvasse korterisse. Eelmisel aastal selgus, et korteris elab Haapsalu sotsiaaltöötaja, kes maksab üüri 31 eurot kuus. Noormees ise on aga sisuliselt kodutu.

Tanel esitas kohtusse avalduse ema eestkoste saamiseks, kuid kohus seda ei andnud, viidates, et Tanel ei ole selleks valmis. Hetkel Tallinki laeval praktikat sooritav noormees ööbib enda sõnul kas majutusasutustes või sõprade juures, sest SOS lasteküla pakkuvat talle vaid ühiselamukohta.

Kuna õigused korterile on siiski ema käes, siis loodab Tanel ise teha emaga lepingu, mis annaks talle korteri kasutusõiguse. Selle peale aga öeldakse, et emal kui vaimuhaigel pole selleks õigust. “Ma olen aru saanud, et nad teevad kõik selleks, et uksed ja praod kinni panna ning minu jaoks kõik võimalused juba eos läbi lõigata,” arvas Tanel. Ema aga olevat korteri-õiguse andmisega seoses segaduses, sest lootis pojaga koos ka ise sinna kolida.

Et tegemist on siiski haige ning järelvalvet vajava inimesega, siis poeg keeldus, põhjendades seda järgmiselt: “Ta on korduvalt öelnud, et teda üritatakse seal ravimitega ära tappa ja üksinda ta hakkama ei saaks. Mina tahaks alustada oma elu, elada koos oma naisega. Ma tooksin ema hea meelega hooldekodust ära, aga selleks ju ka luba ei anta.”

SA Lääne-Saare Hoolekande juhatuse liige Ave Tuisk, kes korraldab eestkostetööd, ütles, et eestkostja määramist ja eestkostetava vara puudutavaid otsuseid langetab kohus. Kuna tegemist on eestkostetavat puudutava infoga, siis ei ole temal võimalik ajalehe päringule vastata.

Ka Lääne-Saare valla sotsiaalosakonna juhataja Ervin Raudsik ütles, et vald enne juhtumi kohtuliku arutelu lõppu kommentaare anda ei soovi.

Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Oskar Lepiku sõnul ei tähenda inimese hooldekandeasutuses viibimine seda, et tema vara ei kuulu enam talle või et selle kasutamise õigus on kellelgi teisel. “Juhul, kui kliendile on määratud eestkostja, kelle ülesandeks on kliendi vara hooldus, on eestkostjal kohustus valitseda kliendile kuuluvat vara tema huvides,” lausus ta ja lisas, et sealjuures peab eestkostja saama kohtult loa korteri üürile andmiseks ning vara üürimisel tuleb lähtuda eestkostetava huvidest ning arvestada kehtivaid üürituru hindu. “Kuna selles loos on palju olulisi infodetaile, mida me ei tea, siis ei ole meil võimalik anda hinnangut olukorra seaduslikkusele,” sõnas Lepik.

Tanel leiab, et 31 eurot kesklinnas asuva korteri eest on alla igasuguse turuhinna ning kahtlustab, et korter sai lihtsalt sõbramehelikult odavalt välja üüritud ja kogu see süsteem hoitakse tema eest kinni. “Olen korduvalt võtnud Ave Tuisuga ühendust, kuid viimaks öeldi mulle, et ma enam ei helistaks. Samuti keelduti ka intervjuust “Pealtnägijaga”, kuhu samuti selle looga pöördusin.”

Poja sõnul on ema vahepeal tahtnud talle ja vennale anda veidi taskuraha, kuid isegi seda on takistatud ja igasugune kontakt on pea võimatu. “Enam ei võeta mu kõnesid ka vastu,” väidab täbaras olukorras poeg.

Siiski on tal plaanis edasi tegutseda ja astuda vajalikke samme, et lõpuks leida võimalus asuda elama oma lapsepõlvekoju. “Ma ei ole süüdi ema haiguses ja see ei ole õiglane, et sotsiaalsüsteem mind sisuliselt kodutuks jätab,” arvas Tanel.

Print Friendly, PDF & Email