Saarlased jäeti uue lennugraafiku koostamisel vaeslapse ossa (6)

VÕTA VÕI JÄTA: Hiiumaa lend ei pea tegelikult esimesena toimuma, kuid “nii on välja kujunenud”, maavalitsused leidsid, et seda pole vaja muuta ja nii tulebki saarlastel leppida selle lennuajaga, mis neile nüüd graafikust vastu vaatab. MAANUS MASING

VÕTA VÕI JÄTA: Hiiumaa lend ei pea tegelikult esimesena toimuma, kuid “nii on välja kujunenud”, maavalitsused leidsid, et seda pole vaja muuta ja nii tulebki saarlastel leppida selle lennuajaga, mis neile nüüd graafikust vastu vaatab.
MAANUS MASING

Praeguse Kuressaare–Tallinna lennugraafiku kohaselt jõuavad hommikused lennud pealinna pärast kella 10. See tähendab, et Tallinna tööle tõttav saarlane on vältimatult paadunud hilineja rollis.

Hilinejateks on saarlased sunnitud seepärast, et üldjuhul toimuvad töökoosolekud ikka hommikupoolikul ja mida varem, seda parem, et päeval jõuaks veidigi tööd tehtud ning õhtuks koju tagasi tuldud.

Nüüd, mil õigeaegsel saabumisel on hommikuse lennuga pealinna tõtanu Tallinna õhuväravas kõige varem kell 10.10, on nt kell 10 algavatel koosolekutel viisakas akadeemiline hilinemine välistatud. Hiidlastel sellist muret pole.

Saarte Hääl vestles mitme saarlasega, kel tuleb tihti Tallinnas tööl või tööga seotud kohtumistel käia ning rõõmsaid noote nende häälest ei taba. Üks neist nentis, et praegune graafik on tehtud, mõeldes turistidele. “Lennukist, mis nii hilja hommikul Tallinna jõuab, on nendel saarlastel vähe kasu, kes Tallinna tööle peavad minema. Pealekauba on lennuk tihti hiljaks jäänud,” märkis Saarte Häälega vestelnud Helen. “Pealinnas tööl käivaid saarlasi oli enne päris palju,” teab ta.

Hiidlased pole huvitatud

Teine Tallinnas töötav saarlane nentis, et ideaalne oleks siiski jõuda  tööle juba kell 9. See tähendaks, et hiljemalt 8.30 peaks lennuk Tallinnas maanduma. “Kui jõuaks 9.30 tööle, oleks ka veel okei, aga hilisemad lennud enam ei tööta,” nentis Kairi. “Peaks Kärdlasse kolima, sealt jõuaks tööle küll,” tõi ta välja halenaljakalt kõlava tõsiasja. Kärdla lennuajad on pealinnas töötaja jaoks ideaalsed, sealt jõuab lennuk Tallinna kell 8.15.

Saare maavalitsusse pole sealse arendusnõuniku Karl Tiitsoni kinnitusel seni ainsatki kaebust laekunud, et hilisemad lennuajad oleks probleem. Tiitsoni sõnul tuli graafiku koostamisel arvesse võtta kolme asjaolu: lennuaega, mis pidi sobima nii LET-410-le kui Jetstream 3200-le, turn around aega ehk aega, mis kulub lennujaamas tagasireisi alustamisele (selle määrab lennuettevõte) ja seda, et graafik pidi sobima nii Saaremaa kui Hiiumaa inimestele. Võttes arvesse neid kolme asjaolu, kujunesidki lennuajad.

Esimene lend Tallinnast Kärdlasse alustab argipäeviti kell 7 Tallinnast ehk samal ajal nagu varem. Praegusel vedajal on aga pikemad turn around ajad, mis toovadki kaasa saarlaste graafiku lükkumise veerand tundi hilisemaks.

“Me ei saa Transviabaltikat sundida neid aegu lühendama, samas ei saa me sundida esimest Kärdla lennukit varem väljuma, sest sellest ei ole huvitatud hiidlased,” nentis Tiitson. Hoolimata sellest, et on kaks eraldi lepingut, tuleb Kuressaare ja Kärdla liine vaadata siiski tervikuna ning muutused ühel liinil ei saa toimuda ilma, et muutused toimuksid ka teisel liinil.

Saarte Hääl juhtis seepeale tähelepanu sellele, miks ei võiks sel juhul esimesena toimuda hoopis Kuressaare lend. Arvestades Saaremaa ja Hiiumaa püsielanike arvu, on pealinna tööle tõttavaid saarlasi vähemalt tõenäosuse järgi enam kui hiidlasi, kuid arendusnõuniku sõnul ei peetud lendude “vahetust” vajalikuks. “Kui vaadata küsimust, miks Hiiumaa lend peab varem toimuma, siis ei peagi, kuid see kujunes eelmise vedaja ajal nii välja ja leidsime koostöös Hiiu maavalitsusega, et seda ei ole hetkel vaja muuta,” nentis Tiitson.

Ta tõdes, et nad küll kaalusid seda, kuid leidsid, et sel juhul peaksid hommikul Kuressaarde reisijad olema lennujaamas juba kella 6-ks või kõige hilisemalt kell 6.30. “Sellise lükkega kaotaks me rohkem reisijaid, kui väljumise veerand tundi hilisemaks lükkamisega,” arvas ta.

Ehk tulevad vastu?

Tiitson nentis, et Saarte Hääle välja toodud info valguses pöörduvad nad kõnealuses küsimuses kindlasti vedaja poole ja avaldavad soovi, et nad muudaks oma turn around ajad eelmise vedajaga sarnaseks. Ta rõhutas, et maavalitsus ei saa vedajat selleks sundida, kuid võib loota, et vedaja tuleb soovile vastu.

Nn turn around aeg sõltub erinevates lennujaamades erinevatest asjadest. “Nii palju, kui tean, läheb sinna tankimine, reisijate ning pagasi vahetumine, suhtlemine lennujaamaga, erinevate dokumentide jms vahetamine, turvaprotseduurid,” loetles Tiitson.

Lennuk on küll sama, mis Aviesi ajal, kuid vedaja on siiski teine, märkis ta. Lühem turn around aeg tähendab teatavat riski vedaja jaoks – kõik peab sujuvalt jooksma, et mitte järgmisele lennule hiljaks jääda.

Kui vedaja on aga nõus maavalitsusele vastu tulema, siis oleks uued hommikused lennuajad edaspidi samad, mis varem ehk Tallinna–Kuressaare lend oleks kell 8.20-9.05 ja Kuressaare-Tallinna lend kell 9.15-10.00.


Lennanud on 800 inimest

Leedu ettevõte Transaviabaltika, kes korraldab lende Saaremaale ja Hiiumaale, teatas, et esimesed 10 lennupäeva on toonud rõõmu, kuid on ka esinenud ilmataadi vussimist. Transaviabaltika Eesti volitatud esindaja ja saarte lennuliinide lendude projektijuht Rene Must nentis, et esimese kümne päeva jooksul on lennuki keskmine täituvus olnud pisut alla 50protsendi. “Meil on olnud 20. juunist 30. juunini kokku ligi 800 reisijat ja selles ajavahemikus on ära jäänud vaid üks lend Kärdlasse,” märkis Must. Nimetatud lennu ärajäämise põhjustasid kehvad ilmastikuolud Kärdlas.

Transaviabaltika alustas lende 19-kohalise reisilennukiga LET L410. Läinud kolmapäevast liitus liini teenindamisele ka Jetstream 32 lennuk. “Loodame saartevahelist lennuliini teenindades tekitada reisijates rõõmu ja püüame teha selle lühikese lennuaja reisijale igati mugavaks ja rahulolu pakkuvaks,” kommenteeris Must.

Print Friendly, PDF & Email