Töötukassa asus hindama töövõimet (14)

Juulist hakkas töötukassa hindama töövõimet ja maksma töövõimetoetust neile inimestele, kel pole senise süsteemi järgi kunagi töövõimetust tuvastatud või tehti seda viimati enne 2010. aasta juulit.

Sotsiaalministeeriumi kommunikatsioonijuhi Karin Volmeri sõnul pole teada, kui palju Saare maakonnas selliseid inimesi on.

“Hinnanguliselt võib neid poole aasta jooksul kogu Eesti peale kokku tulla ligi kaheksa tuhat, aga maakondlikku jaotust meil pole,” tõdes ta.

“Seda, et elav järjekord oleks ukse taga, otseselt öelda ei saa, aga esimene inimene on teenindatud ja ka järgmisesse nädalasse aegu broneeritud,” tõdes töötukassa Saaremaa osakonna juhataja Ave Reimaa-Lepik reede ennelõunal. Ta lisas, et töötukassa alustas uut süsteemi tutvustavate ringkäikude ja teavitustööga juba mais.

Reimaa-Lepiku sõnul oleks hea, kui töövõime hindamisele saabuv inimene oleks viimase kuue kuu jooksul külastanud oma perearsti või eriarsti.

“Kui ta tohtri juures käinud ei ole, peab ta sinna minema, sest meie vestlus ja ankeedi täitmine taotluse tarvis puudutab takistuste tuvastamist erinevatele töökohtadele asumisel,” selgitas Reimaa-Lepik.

Ta lisas, et töötukassa konsultant aitab ankeedi küsimused lahti rääkida ja vajadusel täpsustada.

“Mis puudutab meditsiini, siis selleks on meil omad eksperdid, kes panevad kokku eksperthinnangu,” märkis Reimaa-Lepik.

Tema sõnul on ka inimesel endal võimalik ankeet täita – kas iseteenindusportaalis, koduarvutis või väljatrükki kasutades.

Reimaa-Lepiku sõnul oli esimene emotsioon taotluse täitmisest positiivne nii töötukassa konsultantide kui ka kliendi jaoks. “Inimene läks meie majast välja, nägu naerul,” lausus Reimaa-Lepik.

Lähtuvalt töövõime hindamise tulemusest koostöös tööandjate ja inimese endaga hakatakse sobivat lahendust otsima, kuidas talle sobivat rakendust leida. Üsna levinud arvamuse järgi ei jätku tööd tervetelegi, puudega inimestest rääkimata.   “Ma ei mäleta oma töötukassas ametis oldud aja jooksul nii palju tööpakkumisi, kui  meil täna laual on,” lausus aga Reimaa-Lepik. “Paistab, et on tekkimas olukord, mille kohta võib kõva häälega välja öelda: meil on tööjõukriis.”

Reimaa-Lepik kinnitas, et kui ettevõtjail, kel on väike hirm, kuidas erivajadustega inimestega toime tulla, on töötukassa valmis neid toetama ja õpetama.

“Millega arvestada näiteks kuulmispuudega inimese tööle võtmisel,” rääkis töötukassa osakonna juhataja, “ning mida võiksid meeskonnaliikmed tähele panna või silmas pidada, kui kollektiivis töötab selline inimene.”


KOMMENTAAR

Veronika AllasVeronika Allas, Saaremaa puuetega inimeste koja juhataja:

Mulle meeldis see näide, mille üks mees töövõimereformist rääkides tõi: “Kui mul on amputeeritud üks jalg, siis nüüd lähtutakse mitte sellest, et mul üht jalga pole, vaid sellest, et üks on alles!” Kui palju neid uusi inimesi on, kelle töövõimet hindama hakatakse, selle kohta puudub meil ülevaade – nad ju alles sisenevad süsteemi.

Ka ei kujuta ma ette, mida need muudatused kaasa toovad – varasem praktika ju puudub ja nüansid on selgusetud. Seega ootan huviga. Aga – tonti ei ole mõtet karta enne, kui ei ole tonti näinud. Kuidas see süsteem toimima hakkab, sõltub väga palju inimese ja töötukassa juhtumikorraldaja omavahelisest koostööst. Mis tähendab sõna “aktiivsus” kummagi poole jaoks. Oluline on, et mõlemad pooled räägiksid ühte keelt.

Suuresti põhineb hindamine pere- või eriarsti poolt inimese tervisele antud hinnangul. Seega langeb arstidele tunduvalt suurem koormus kui praegu.
Ka inimene ise peab küsimustiku täitma. Seal aga võib peituda ohukoht: kas inimene ise oskab oma toimetulekut ja vajadusi adekvaatselt määrata. Peaasi, et ta ei kaotaks seetõttu oma kõige kallimat vara, tervist. Töötukassa käis Saaremaa Puuetega Inimeste Koda palumas oma koostööpartneriks tööalase rehabilitatsiooni osas. Meie läbirääkimised jätkuvad.

Print Friendly, PDF & Email