Saaremaa Noorte Tugilal oli tegus poolaasta

PEAVAD NÕU: Lii Vanem (vasakul) Kuressaare noorte huvikeskusest ja Triinu Putnik Saaremaa töötukassast on Noorete Tugila tugitalad. KURESSAARE  NOORTE HUVIKESKUS

PEAVAD NÕU: Lii Vanem (vasakul) Kuressaare noorte huvikeskusest ja Triinu Putnik Saaremaa töötukassast on Noorete Tugila tugitalad.
KURESSAARE NOORTE HUVIKESKUS

Noorte Tugila programmiga on alates eelmise aasta sügisest liitunud 46 noortekeskust. Tegemist on pikaajalise protsessiga, mille rahastus on tagatud 2018. aasta lõpuni ning mis on seni mahukaim noortele suunatud riiklik noortekeskuste programm Eestis.

Saaremaal tegutseb Tugila Kuressaare noorte huvikeskuses. Kohalikus programmis on olnud 46 süvakontakti, kus on antud tuge oma edasise elu korraldamiseks.  Võib väita, et järjepidev selgitustöö potentsiaalsete koostööpartnerite seas on kandnud vilja ning kujunenud on usaldusväärne võrgustik ühise eesmärgi nimel.

Saare maakonna sotsiaaltöötajad, töötukassa, Kuressaare täiskasvanute gümnaasium, Kuressaare ametikool, noorsoopolitsei, AMOR jt on igapäevased suhtluspartnerid, lahendamaks juhtumeid, millega noor üksi toime ei tule. Noortekeskuse suurimaks ülesandeks ja väljakutseks on hoida seejuures pidevalt kätt pulsil, et abivajaja erinevate ametkondade vahel ära ei kaoks. See on saavutatav vaid usaldusega, mis nüüdseks on õigustatult välja teenitud.

Ei ole harvad juhud, kus juba abi saanu toob noortekeskuse uksest sisse juba järgmise keerulise tausta ja suhetega noore, et anda ka talle võimalus muutuseks. Noortekeskuse meetodid, millega seda saavutada, ei erine sageli kuigi palju noorsootöötaja igapäevatööst. See tähendab ennetustööna kaasamist erinevatesse projektimeeskondadesse, vastutuse andmist, teadmiste jagamist läbi tegevuste, ürituste korraldamist jne.

Ka iga-aastane õpilasmalev on töökasvatuse osana suurepärane võimalus sotsiaalsete oskuste, kohusetunde ja algatusvõime proovilepanekuks. Puudub nö sildistamise võimalus NEET-nooreks (noored, kellega keegi ei arvesta ja kes kuskil ei käi) nii noorel endal kui ka programmivälistel, noortekeskuse tavakülastajal. Probleemid on ju niivõrd erinevad.

Näiteks võib tuua kiirlaenu ohvriks langenud noore võlanõustamisteenusele suunamise, oma kodu asemel turvakodusse pääsemise soovimise, raseduse vältimiseks ennetava sekkumise, ühiskondlikult kasuliku töö tegemise, rääkimata haridustee poolelijätmisest, töötusest,  suhtekonfliktidest. See tähendab igaühele individuaalset lähenemist, info vahetamist erinevate institutsioonide vahel, arvestades isikuandmete kaitset nii, et see ei kahjustaks inimese enda huve, silmas pidades tema võimalusi, kogemusi ja võimeid.

Tugila noorsootöötaja kui otsene noorega kokkupuutuja on sageli pidanud haarama initsiatiivi, mis tähendab, et töötaja tööaeg on nii varahommikutel kui hilistel õhtutundidel, rääkimata pühadest ja nädalavahetustest.

Tuge vajab seega ka Tugila teostaja. Eelkõige tähendab see abi ja nõustamist programmi koordinaatoritelt, aga ka teistelt teostajatelt. Toimuvad ühised ümarlauad ja igakuised koolitused, kovisioon, mis aitavad üksteise kogemustelt ja näidetelt õppides areneda. Kuna NEET- programm on ellu viidav ka Eesti naaberriikides, annab see võimaluse rahvusvahelisteks grupiprojektideks ja partnerluskutseteks.

Tugila sihtgrupiks on noored vanuses 15-26 aastat. Noortekeskuse igapäevased tegevused annavad võimaluse aga igaühel kaasa lüüa ettevõtmistes, mille läbi ennast teostada, areneda, hästi tunda.  Läbi tegevuste on noorsootöötajatel lihtne tähele panna tuge juba vajavaid või riskirühmas olijaid. On vaja kontakti, et märgata, võimalust, et kaasata. Toredaid ettevõtmisi on ees ootamas, suurim neist Kuressaare merepäevad, kus vabatahtlikuna kaasalöömine toob vahelduse ja võimaluse uute kontaktide loomiseks, rutiini murdmiseks.

Merlin Vares ja Lii Vanem

 

Print Friendly, PDF & Email