Maalinnade elustamiseks 1,2 miljonit eurot toetust (6)

ILUS VEELGI ILUSAMAKS: Aarne Põlluääre sõnul on Kaarma maalinnal kavandatud terve rida tegevusi. Eelnevalt tuleks aga läbi viia ka arheoloogilised väljakaevamised. MAANUS MASING

ILUS VEELGI ILUSAMAKS: Aarne Põlluääre sõnul on Kaarma maalinnal kavandatud terve rida tegevusi. Eelnevalt tuleks aga läbi viia ka arheoloogilised väljakaevamised.
MAANUS MASING

Saare maakonnas asuvad maalinnad tahavad koonduda ühte võrgustikku, saamaks EAS-ilt 1,2 miljonit eurot toetust. Seda eesmärgiga korrastada maalinnu ning rajada neile atraktsioone.

Projekti eestvedaja, MTÜ Visit Saaremaa turismiarendusjuht Viktoria Bubukin tõdes, et järgmisel esmaspäeval kukub piirkondade konkurentsivõime tugevdamise (PKT) meetme projektide Ettevõtluse Arendamise SA-le (EAS) esitamise kuupäev.

Maalinnade võrgustiku projekti kuulub kaheksa Saare maakonna kohalikku omavalitsust, mille territooriumil maalinnad asuvad. Need on Muhu, Orissaare, Pöide, Leisi, Mustjala, Valjala, Laimjala ja Lääne-Saare.

Maalinnu, mida projekt puudutab, on aga üheksa, sest Lääne-Saare vallas asuvad nii Kaarma maalinn kui Lihulinn. Projekti on kaasatud Saaremaa arenduskeskus, kes aitab kaasa võrgustiku arengu- ja turunduskava uuendamisele ning marsruudi turundamisele.

Lääne-Saare vald, kes osaleb kahe maalinnaga, esitles projekti kolmapäevasel volikogu istungil, kus otsustati projektis kaasa lüüa.

Valla arenduse peaspetsialist Aarne Põlluäär tõi välja, et Kaarma maalinnal on plaanitud korrastada tee, rajada parkla, jalgrattahoidla, infotahvel, käimla, pink varjualusega, stendid, suunaviidad, laululava, matkarada, pingid ka maalinna sisehoovi, ja valgustus. Lihulinnas on plaane mõnevõrra vähem, seal peaks hakkama saama parkla rajamisega, infotahvlite ja suunaviitade paigaldamisega ning käimla ja jalgrattahoidla püstitamisega.

Põlluäär tõi välja ka, et valla omaosaluse suurus kujuneb läbiviidavate hinnapakkumiste alusel koostatud eelarve kujunemisel ja on hinnanguliselt Kaarma maalinna puhul 20 000 eurot ja Lihulinna puhul 5000 eurot.

Lahti seletatuna on tegemist taristu arendamise projektiga. “See tähendab juurdepääsuteid, parklaid, suunaviitasid, infostende, istepinke, välikäimlaid, temaatilisi atraktsioone… Mõnel maalinnal ka laululavasid ja vaatetorne,” selgitas Bubukin.

Samuti tähendab see maalinnade maastikuilme taastamist ja vaadete avamist. Muhu, Kaarma ja Purtsa maalinnal tehakse väiksemamahulisi arheoloogilisi kaevamisi, et teada saada maalinnade rajamise aeg ja otstarve. “Ühesõnaga on see maalinnade kordategemise projekt, mille juurde käivad turundustegevused, et võrgustikku tutvustada nii Eestis kui ka lähiriikides,” selgitas Bubukin. “Uuendame arendus- ja turundusplaani, koostame infotrükiseid ja põhjaliku kodulehe ning valmistame ette lähiriikide ajakirjanikele pressireise maalinnadega tutvumiseks.”

Taristu väljaehitamine loob eeldused erinevate teenuste pakkumiseks, töökohtade loomiseks ja elu elavdamiseks. Kaudselt on projekti mõju ka maakonnaülene, kuna uute turismiobjektide tekkides ja turistide arvu kasvades suureneb muude teenuste tarbimine. Turismitoodete ja -atraktsioonide arendamine maalinnadel soodustab ettevõtlust maapiirkondades.

Maalinnade marsruudi täismahus rakendamisel annab kõikide maalinnade külastamine tervikpildi muinasaja saarlaste elust ja tegevustest. Selleks on igal maalinnal oma temaatika ja neid kajastatakse esialgu infotahvlil, hiljem ka temaatiliste ehitistega.

Orienteeruv projekti maksumus on Viktoria Bubukini sõnul vähemalt 1,2 miljonit eurot. Sellest 85 protsenti oleks EAS-i toetus ja ülejäänu omafinantseering. “Saare maakonna konkurentsivõime tugevdamise tegevuskava nimekirja sai kuue projekti ideed ja need projektid võivadki nüüd EAS-ilt raha taotleda. Ilmselt enamik neist esimesse taotlusvooru taotluse ka esitlevad,” arvas ta.

Nende hulgas on Kuressaare südalinna projekt, Hõbevalge keskuse, Kaali loomekeskuse OHHOO ja planetaariumi projekt, Oti tootmisala arendus ning linna piirkonna ettevõtlusinkubaatori rajamise idee.

Esimese taotlusvooru kogusumma on 3,6 miljonit eurot ning otsus rahastuse kohta tehakse oktoobris. Kui juhtub, et esimesest voorust raha ei saa, on võimalik järgmisel aastal osaleda teises voorus. Kui aga juhtub, et summa saadakse, siis jääb tegevuste algus järgmisesse aastasse. Maalinnade korrastamise projekt kestab kolm aastat.

 

Print Friendly, PDF & Email