Saaremaal ratsasport edeneb (1)

KIBE KÄSI: Anne Udekülli õpilane Henri Paomees on poniklassi madalamates parkuurides noppinud hulgaliselt võite. MERIKE UDRIK-ÕISPUU

KIBE KÄSI: Anne Udekülli õpilane Henri Paomees on poniklassi madalamates parkuurides noppinud hulgaliselt võite.
MERIKE UDRIK-ÕISPUU

Ratsasporti on Saaremaal viljeletud pikki aastaid, kuid viimastel aastatel on spordiala saanud sisse täiesti uue hingamise, mis väljendub nii noorsportlaste arvukuse olulises kasvus kui ka nende poolt saavutatud tulemustes.

Enam kui 20 aastat on Kihelkonna vallas asuvat Reinu ratsatalu juhtinud Anne Udeküll, kelle õpilased on viimastel aastatel näidanud head minekut nii saarel kui mandril peetud võistlustel. “Julge järjepidevus viib sihile,” leiab Anne, kelle õpilased Eva Helga Kupits ja Henri Paomees on poniklassi madalamates parkuurides sageli tunnistanud vaid võite.

Pikki aastaid oli ratsasport Saaremaal ja tegelikult kogu Eestis püramiidi alumisel tasandil olnud suhtelises madalseisus. Tänaseks on olukord kogu riigis muutunud ja kui teatud kriisis on meie tipptasemel ratsasport, siis algajate hulk treening-gruppides on märkimisväärselt kasvanud. Siinkohal tulebki müts maha võtta selliste entusiastide nagu Anne Udeküll ja teistegi ees, kes vahepealses pikas madalseisus ei löönud käega ning jätkasid, hambad ristis, oma asja ajamist. Just nimelt Anne nimetatud julge järjepidevus ongi see, mis võimaldab täna paljudel harrastajatel leida enda jaoks ratsasport ning sellega tegeleda.

Väljakud huvilisi täis

Anne Udekülli seisukohti jagab ka Saaremaa ratsaspordiklubi juhtfiguur Kristine Järsk, kelle majandatavas Kõljala tallis on sarnaselt Reinu taluga huviliste arv oluliselt kasvanud. “Kui talli algusaastatel sai unistatud, et rahvast käiks nõnda palju, et kõigis treeningtundides oleks väljakud huvilistega kaetud, siis tänaseks on see käes ja enamgi veel. Tänaseks jääb puudu hobustest, kellega huvilised harjutada saaksid,” mainib Kõljala talli perenaine, kes saab sarnaselt Reinu talu perenaisega uhkustada tõusva noorsportlasega. Kõljala tallis treeniv Hendrik Klausson on tänavu kevadel jõudnud vabariiklikel võistlustel juba mitmel korral auhinnalistele kohtadele.

Eestimaa kliimat arvestades on sageli naljatades mainitud, et meil on pidevalt s… suusailm. See asjaolu on oluliseks probleemiks ka ratsaspordis, lahendust pakub sisemaneež. Selleski osas on Saaremaa jõudnud mandri kolleegidele järele, kui tänavu talvel avas Saaremaa Ratsakeskus Paikülas saare esimese siseväljaku.

Ratsakeskuse juht Jaagup Kallas leiab sarnaselt teiste saarlastega, et hobukultuur on Saaremaal viimastel aastatel oluliselt tõusnud ja see annab hea pinnase noorte tippude kasvuks. Kuna Saare Ratsakeskuse visiooniks on peamiselt sporditegevus, oli sisehalli loomine ainuvõimalik lahendus, pakkumaks korrektset treenimisvõimalust igaks aastaajaks. Kallas ei plaani piirduda pelgalt takistussõidu kui populaarseima ratsaspordiala arendamisega, vaid plaanib ka kaasaegse kolmevõistluse krossiraja loomist, samuti Karujärve ümbruse kaunitel maastikel kestvusratsutamise edendamist. Jaagupi isa Aivar Kallas on muide pikki aastaid arendanud veidi kestvusratsutamisega sarnanevat, ametliku ala staatust mitteomavat ratsaorienteerumist, mis naudib hobuinimeste seas arvestatavat populaarsust.

Suvemängude ratsavõistlus tipptasemel

Ratsaspordi, nagu iga teise spordiala, väljundiks on loomulikult võistlused, mille osas näeme samuti Saaremaal arvestatavat progressi. Tänavu peetakse Saaremaal kolm Eesti ratsa­spordi liidu  ametlikku kalenderplaani kantud võistlust, millest esimene toimus juba märtsikuus Paiküla maneežis, kus viidi läbi Lääne regiooni talvise karikasarja etapp. Kaks suvist võistlust seisavad aga ees.

Mäletatavasti viidi mullu Saaremaal läbi iga nelja aasta tagant toimuvad Eestimaa Suvemängud, mille raames esmakordselt pärast taasiseseisvumist toimus ka ratsutamise takistussõit. Koostöös spordiseltsiga Jõud ning Eesti ratsaspordi liiduga korraldas suvemängude takistussõiduvõistluse Saaremaa ratsaspordiklubi Pihtla vallas Kaali kooli staadionil.

Võistlus kujunes ratsaringkondades ülimenukaks ja pälvis vabariiklikult arvestatavat tähelepanu ning heakskiitu. Eesti Ratsaspordi Liidu juhatuse esimees Jaanus Berkmann nimetas, et alaliit jäi saarlaste korraldusega väga rahule: “Kui võistluse eel võis Saaremaa klubi juhtide nägudes märgata väikest ärevusnooti, siis ürituse lõppedes oli kõikide näol naeratus. Loodame, et ideaalilähedaselt korraldatud võistlus annab saarlastele jõudu kujundada välja traditsioon, mis jätkub veel pikki aastaid.” Berkmann lisas, et kindlust saarlaste võistluse õnnestumisele annab korralik ja hästi kokku töötanud vabatahtlike tiim, mille tähtsust ürituse õnnestumisele on raske ülehinnata.

Tulemas aegade suurim võistlus

Kõik see andis kohalikele korraldajatele indu jätkata ning tänavu korraldatakse samas kohas Saaremaa üle aegade suurim takistussõiduvõistlus, mis arvatavasti kujuneb ühtlasi üheks suurima startide arvuga rahvuslikuks võistluseks Eestis.

Kolmel päeval, 8.-10. juulil, viiakse läbi 14 võistlussõitu, kusjuures alustatakse takistuste kõrgusest 75cm ning lõpetatakse Grand Prix`ga kõrgusel 135cm, mis jääb vaid 5cm maha Eesti meistrivõistluste tasemest. Osaleda plaanivad mitmed Eesti tippsõitjad, külalisvõistlejaid on tulemas Lätist ja Soomest.

Kuigi Saaremaa ratsaspordivõistluste tänavuseks tipphetkeks saab tõenäoliselt olema juulikuine Kaali võistlus, siis märkimisväärne sündmus leiab aset 20. augustil, mil Reinu talus peetav Reinu Kapp tähistab oma 20. juubelit. Korraldaja Anne Udekülli sõnul on Reinu Kapp olnud alati sportlikult tasemelt veidi tagasihoidlikum, kuid täidab olulist rolli algajatele esimeste startide pakkumises. Võistluse algaastatel külastasid Reinu talu küll ka paljud vabariigi tipptakistussõitjad, kuid nendegi poolt võeti seda pigem väikese puhkuse ja vahepalana suurturniiride vahel. Tänavune juubelivõistluski saab olema mõeldud sportlikus mõttes pigem algajatele, kuid pealtvaatajatele pakutakse puhta spordi kõrvale arvestatavat show-programmi.

Hillar Talts

Print Friendly, PDF & Email