Kõik igapäevaeluks vajalik olgu kohapeal olemas (1)

Rahandusministeerium soovib kaotada alates 2018. aasta märtsist maavalitsused ning luua nende asemel nelja tegevuspiirkonnaga regionaalameti.

Riigihalduse minister Arto Aasa sõnul jäävad maakonnad alles, nende keskustes hakkavad aga olema riigimajad, kuhu koondatakse riiklikud teenused, kirjutas kolmapäevane Eesti Päevaleht.

Ühed praeguste maavalitsuste funktsioonid jagataks ministeeriumite valitsemis­alasse, teised regionaalametisse ja kolmandad kohalikele omavalitsustele või omavalitsusliitudele. Mida arvavad sellest plaanist saarlased või Saaremaaga seotud inimesed?

mikk randMikk Rand, filmilavastaja ja -produtsent, Laimjala rahvamaja juhataja:

Saare maavalitsust olen külastanud eelkõige sellega seoses, et olen Laimjala kultuurijuht ja seal majas lihtsalt kokkusaamistel käinud, aga asjaajamise mõttes ei ole mul sinna just palju käike olnud.

Seda, missugune täpselt see regioonide plaan on, ma ei tea, aga minu arvates on riigi kontekstis hea, kui Saaremaal on üks vald. Kui käin Eestis ringi ja näen, kuidas väikesed vallad tahavad midagi suurt ära teha, siis nad ei saa. Suur vald aga nõuab samal ajal väga suurt riigimehelikkust.

Seda, et Saaremaalt lähevad ära mingisugused ametid näiteks Pärnusse, ei tohiks lasta juhtuda, kuna saartel elavate inimeste jaoks ei ole üle mere käimine nii lihtne.

Riigimaja puhul oleneb palju selle korraldusest – üldiselt on igal pool seda bürokraatiat liiga palju. Seega, kui võimalikult vähese jooksmisega ja vaevaga hakkama saan, on hea. Asjad peavad olema võimalikult hästi ja lihtsalt korraldatud. Mina teen väga palju asju läbi interneti, seetõttu leian, internet võiks kiirem olla, sellega tuleks tegeleda.

SUURSÜNDMUSEKS VALMIS: Leedri külavanem Indrek Tiitson koos koer Robiga aidaräästa all hinge tõmbamas. Foto: Irina MägiIndrek Tiitson, aasta küla 2015, Leedri külavanem: 

Mina maavalitsusega mingeid asju ajama ei ole pidanud. Igasugused asjaajamised ja projektid on enda kanda võtnud mu tubli naine. Raske öelda, kas maavalitsuste kaotamisega muutub midagi keerulisemaks või mitte. Mingi keskus või punkt võiks maakonnas ikka olla, kus inimesed saaksid oma asju ajada. Peaasi, et inimesi ei peaks jooksutama, neil oleks kõik käe-jala juures. See, kui millegi korda ajamiseks peaks mandrile sõitma, oleks tobe.

Arvan, et riigimaja loomine hoone taha ei jää. Igasugu suurte muudatuste puhul on nii, et neid asju ei saa kärts-mürts läbi suruda. Inimeste käest tuleb ka arvamust küsida. Ja enne tuleb kõik põhjalikult läbi arutada, puust ja punaseks teha, plussid ja miinused välja tuua, sest muidu võib paljudel jääda asjadest vale arusaam.

eiki raasukeErkki Raasuke, LHV Grupi juht, Soela sadama seltsi juhatuse liige:

Kuna kuulsin sellest regionaalameti ja riigimajade teemast alles hommikul uudistes, siis selle pealiskaudsuse pealt ei oska ma suurt midagi arvata. Kohaliku omavalitusega on mul väga palju kokkupuutepunkte, aga maavalitsusega neid ei ole. Kuna mul ei ole olnud maavalitsustega vist kunagi mingit asjaajamist, ei oskagi ma olla nende kaotamise poolt ega vastu. Rahandusministeeriumi põhjendused kõlasid siiski üsna veenvatena ja nende plaan tundub asjalik.

Peame arvestama Eesti rahvaarvuga ja sellega, kui väike Eesti on. Kui meil on võimalik asju teha käsikäes tehnoloogia arenguga tõhusamaks ja vähem raiskavaks, siis alati peame seda tegema.

Saarte puhul aga tuleb kindlasti arvestada nende erisust. Saare- ja Hiiumaa on piisavalt suured, et kõik igapäevaseks eluoluks hädavajalikud asjad peaks saama kohapeal ära teha. Niimoodi käitutakse enamuses Lääne-Euroopa riikides. Elu saarel on natuke teistmoodi ja teistsuguse loogikaga. Saarte puhul need maismaale sobivad efektiivsuse otsingud lõpuni ei päde. Sellest hoolimata peab hoidma pea külma ja vaatama, mida on mõistlik teha ja mida mitte ning mis asjad töötavad ja mis mitte. Seda arvan küll, et kui vajalikke asju on vaja käia mandril ajamas – milleks Pärnus, olgu siis juba Tallinnas.

Riigimajade idee kohta ei oska ma midagi öelda.

MADIS KALLAS: “Minu eesmärk on ennekõike taastada SOL-i ühtsus, et sinna kuuluksid kõik Saaremaa omavalitsused, ja see oli ka põhjus, miks olin nõus võtma vastutuse.” Paremal seisab Raimu Aardam. Foto: Tambet AllikMadis Kallas, Kuressaare linnapea, Saaremaa omavalitsuste liidu esimees: 

Seni on kohalike omavalitsuste esindajatele kogu aeg öeldud, et nii kaua, kui käib haldusreformi väga jõuline edasiliikumine, seda teemat väga aktuaalseks veel ei aeta, aga 2016. aasta sügisest hakatakse  meiega jõulisemalt arutama ka riigireformi võimalikke kavasid, mis puudutavad otseselt ka maavalitsusi.

Loomulikult on saartel nii palju erisusi ja tahame kõik need erisused ministeeriumiga läbi arutada, ka võimaliku riigimaja funktsioonide osas, riigiaparaadi säilimise osas Saare maakonnas. On veel väga palju muid teemasid. Arvan, et väga suurt rolli mängib see, kas Saare maakonda tuleb üks omavalitsus või mitte ja kas ehk õnnestub sellel vallal võtta üle mingeid riigi rolle, mida oleme põgusalt arutanud.

Print Friendly, PDF & Email