Lümanda kool tähistas väärikat sünnipäeva

Lümanda kooli vilistlaskond tähistas 23. juunil oma kooli 120ndat tegevus­aasta juubelit meeleoluka kokkutulekuga.

Ajalookonverentsil andsid 7.-8. klassi õpilased ja õpetaja Urve Vakker ülevaate kooli ajalooseikadest ja arengust läbi aastate. Järgnes pidulik kontsert-aktus. Pidupäevakõnega esinesid kooli direktor Liia Raun, endiste õpilaste ja õpetajate esindajana õpetaja Tiina Niit. Meeleolukalt ja hingestatult meenutas kooliaegu vilistlane Liis Sepp. Liisi arvates on väike maakool koht, kus kõik tunnevad kõikI, iga vastutulijat teretatakse ja igale probleemile leitakse kiiresti lahendusi. „Lümanda on just see kool, milline üks kool peabki olema – väike, armas ja hooliv,“ sõnas ta.

Valla tervitused andis edasi Villi Pihl. Kontserdil esinesid laulude-tantsudega praegused õpilased, vilistlastest rahvatantsijad ja seenioride segarühm Mõnusad, kes ka enamuses kooli vilistlased. Vanim kokkutulekul osaleja oli lõpetanud kooli 1943. aastal, noorim nädal tagasi, kaugeim vilistlane oli tulnud Kanadast. Kokku oli osalejaid 200 ringis.

Pärast kosutavat lõunat oli võimalus külastada kooli ja kohtuda koolikaaslastega, vaadata näitusi ja meenutada möödunut. Õhtul kell 18 oli tipphetk spordirahvale, sest toimus renoveeritud minispordiplatsi taasavamine ja koolitüdrukud, vilistlased ja külalised said uue platsi ka sisse mängida. Tänusõnad kõigile asjaosalistele ja loodame uue kvaliteediga platsi kunst­muru vastupidamisele taas kümnekonnaks aastaks.

Enne jaanituleplatsile suundumist sai kultuurimajas nautida Lümanda külakoori Valgre-teemalist kontserti ja näitemänguseltskonna lustakat ühevaatuselist näidendit “Onu paremad päevad”.

Urve Vakker


120 aastat pidevat õppetööd

7. jaanuaril 1896. a. alustas Viidu külas tööd Lümanda Ministeeriumikool. Seega täitus läinud talvel koolil 120 aastat pidevat õppetööd ühes ja samas majas, kuigi koolil on palju erinevaid nimetusi olnud.

“Nagu kuulda, saab kool siiski enne maja valmistegemist algama ja nimelt selle tarvis üüritud korteris, mis küll nagu arvata võib, kitsas saab olema, aga esiotsa võib  hää saada. Kool algab üüri korteris ainult ühe klassiga. Selle kooli asutamisega näitavad saarlased, et nad sugugi nii harimatud ei ole, kui “suurel maal”  seda nendest arvatakse”, kirjutati 1895. a. ajalehes Saarlane.

Õppetöö vastvalminud kivimajas algaski 16. oktoobril 1897. a. Esimene koolijuht oli Mihhail Jefimov.

Print Friendly, PDF & Email