Saarlased kandideerivad täna Pärimuskultuuri auhinnale

KOOLIMAJA EES: Üle õla olevast kangast saab Helje Raaper uue kleidi. Käes hoiab ta Mustjala kihelkonna kirivööd. MAANUS MASING

KOOLIMAJA EES: Üle õla olevast kangast saab Helje Raaper uue kleidi. Käes hoiab ta Mustjala kihelkonna kirivööd.
MAANUS MASING

Põlvamaal Mooste folgikojas kuulutatakse täna välja Pärimuskultuuri auhinna laureaadid. Saaremaalt on kandidaatideks esitatud folkloorijuht Helje Raaper Mustjalast ja Sõrvemaa rahvamuusikute ühendus Küi.

Helje Raaperi esitasid kandidaadiks nii Mustjala vallavalitsus ja Mustjala rahvamaja juhataja Edith Viira kui ka Eesti folk­loorinõukogu arendus- ja koolitusjuht Ene Lukka-Jegikjan.

1952. aastal sündinud Helje Raaper on olnud aastakümneid Mustjala lasteaed-põhikooli klassiõpetaja, Mustjala laste folkloorirühma Sõluk ja Mustjala rahvamaja naisrahvatantsurühma Kuldking juhendaja. Ta on Eesti folkloorinõukogu liige ja 2016. aastast vabatahtlik folkloorikuraator. 2007. aastal pälvis ta Saare maavalitsuse teeneteplaadi. Ene Lukka-Jegikjani hinnangul on Raaper andnud suure panuse Mustjala murde ja Saaremaa pärimuse järjepidevuse hoidmisel ja edasikandmisel.

Meeldiv üllatus

Saarte Häälele ütles Helje Raaper, et talle endale tuli kandidaadiks esitamine suure ja meeldiva üllatusena. Moostesse sõita Raaperil siiski kavas ei ole, kuna koduvallas Võhma külas toimub pärimuspidu, kus ta asjaosaline on.

Raaperi sõnul sattus ta pärimuskultuuri juurde kuidagi märkamatult: “Lastega tööd tehes. Eks ta esialgu oli päris tundmatus kohas vette hüppamine.” Tasapisi hakkasid aga tulema kodu-uurimuslikud tööd ja vanemate inimeste lugude ja laulude üles märkimine, meenutas Selgase külast pärit Raaper.

Tema hinnangul on pärimuskultuuriga seonduv Eestis au sees. “Kui taasiseseisvumine tuli ja hakkasid esimesed rühmad tekkima, siis korra oli see buum ja huvi võib-olla suurem,” lisas ta. Helje Raaper märkis aga, et kõik, kes on pärimuskultuuri juurde jäänud, on läinud ikka sügavuti.

2009. aastast tegutseva Küi (Sõrve murdes “vaskuss”) kandidatuuri seadis üles Salme rahvamaja juhataja Maire Sillavee. Küi viljeleb rahvamuusikat, rahvamuusika töötlusi ja omaloomingut, mis on samuti pärimusega seotud. Muusikat tehakse torupilli, kandle, viiuli ja parmupilliga ning lisaks mitmete fantaasiapillidega, selgitas Sillavee, tuues näiteks hülge lõualuust valmistatud löökpilli. Küisse kuuluvad Mari Lepik, Marek Tarkin, Margus Lepik ja Oliver Parrest. Moostesse sõita pole neilgi plaanis, kuna jaanipäeval tahetakse ikka perega koos olla.

Margus Lepik ütles kunagi, et Küi eesmärk on vähendada traditsioonilise rahvamuusika ja pärimusmuusika vahelist kunstlikku barjääri. “Jämedalt võttes on Küi minu arust selle barjääri lagunemisele kaasa aidanud küll, ühelt ja teiselt poolt üle ja alt läbi ronides,” leidis Lepik.

Kuldne kesktee

Oliver Parrest selgitas, et rahvamuusikas, nagu igal pool mujalgi, on vastakuti traditsioonilised ja uuenduslikud koolkonnad. “Ühed tunduvad teistele liiga süngete ja kivistunute, teised esimestele liiga kerglaste ja lugupidamatutena,” lisas ta. Küil läheb see piir aga otse lugude keskelt, leidis Parrest: “Need on ühteaegu nii sünged, kerglased, kivistunud kui ka lugupidamatud.”

Millised need Küi lood siis ikkagi on, saab suvel mitmel pool ise kuulata. Üles astutakse näiteks 14. juulil Lümanda lubjapargis ja 4. augustil Salme jöekontserdil.

Pärimuskultuuri auhinna eesmärk on tõsta esile isikuid või kooslusi, kes on panustanud valdkonna järjepidevuse hoidmisse ja tulevastele põlvedele edasiandmisse. Auhinnale (PäKu) esitati 39 kandidaati. 2016. aasta stipendiumi kogusumma on 1000 eurot, mis tuleb rahvuskultuuri fondi allfondist ja mis jaguneb võrdselt kahe laureaadi vahel. Pärimuskultuuri auhinda antakse välja 2000. aastast ja selle on pälvinud kokku 27 isikut või kooslust.

Print Friendly, PDF & Email