Õunpuu “Viimane” hargneb Lapimaal

Veiko Õunpuu uue filmi “Viimane” tegevus leiab aset Lapimaa tundras polaarjoone taga.

Sünopsise järgi on lagunevatest ehitussoojakutest ja vagunelamutest kokkukuhjatud kaevandusküla põhjapõd­rakasvatajate ja kaevurite vahel küdeva viha kohtumispaik. Ühist lohutust saavad mehed vaid viinast ja harva külla põikavatest prostituutidest.

Üks kaevuritest, Rupi, kes on kohaliku poropealiku poeg, kaubitseb kaevandus­omaniku huvides vabal ajal retseptita tablettidega. Omanik sunnib teda petma oma ainsat sõpra, kes mõrvatakse. Samal ajal armub Rupi oma sõbra leske. Armastus on poisi lohutus, kuid selles polaarjoone-taguses vanatestamentlikus kaevandusloos on lohutus üürike kui taevas kihutava tähe lend ja õnnelik lõpp oleks lausa ime.

“See on selline vesterni elementidega põhjamaa-film armastusest, veretööst ja kättemaksust, mis vaatleb laiemalt moraalset erosiooni, mis käib kaasas tööstusrevolutsiooni tungiga neile aladele, kus veel hiljuti valitses loodusega arvestav elulaad,” ütles Veiko Õunpuu Postimehele ja pakkus vesternile viidates, et tegu võiks olla northerniga.

1,4 miljoni euro suuruse eelarvega film, mis valmib Eesti, Soome ja tõenäoliselt Rootsi koostöös, tuleb soomekeelne, peaosas Pääru Oja. Tootja on Katrin Kissa ja stuudio Homeless Bob Production.

 

Print Friendly, PDF & Email