Parem naaber, kes ligi, kui sugulane, kes kaugel* (FOTOD)

ÜKS REISI KÕRGHETKI: Hetk SÜM-i kontserdilt Peterburi Eesti Jaani kirikus. TÕNIS KIPPER

ÜKS REISI KÕRGHETKI: Hetk SÜM-i kontserdilt Peterburi Eesti Jaani
kirikus.
TÕNIS KIPPER

Valdavalt pilves, hoovihmadega, soojakraade 10–13. Kas jutt käib Neevalinna ilmast või hetkeseisust Eesti-Vene suhetes? Ilmselt sobib kirjeldus nii ühele kui teisele. Seda tunnustustväärivam on Meelis Kubitsa ettevõtmine viia 1000 eestlast Peterburi ja tuletada meelde, kui lähedal meile on tegelikult Venemaa kultuuripealinn.

Kodanikudiplomaatia järjekordne külaskäik viis meid eelmisel nädalal naabrite juurde. Dessandiks ei tahaks seda nimetada, niigi on meie meedia tiine uudistest lõputute sõjaväeõppuste lõppemise ja taasalgamise kohta.

Tuhande eestlase hulgas oli hulgaliselt saarlasi, kas just sada ehk alla või üle selle, polegi enam nii oluline. Tähtis on see, et peakorraldaja sünnipärase saarlasena meie kultuuriesindusele sellise võimaluse pakkus.

Suurepärane reis kui pusle

Ja leidis toetajaid, sest selline reis on kõike muud kui odav. “Minu jaoks oli põhimõtteline küsimus, et Saaremaa kollektiive toetav abi tuleks saarlastelt või Saaremaaga lähedalt seotud ettevõtjatelt,” märgib Meelis Kubits ja lisab, et suures plaanis see nii ka õnnestus.

“Kuigi summad on ettevõtjate jaoks sümboolsed alates 300-st ja lõpetades 1000 euroga, soovin siiski märkida, et ettevõtjatel ei ole mingit kohustust analoogseid projekte toetada. See tähendab, et nn sotsiaalne kohustus kogukonna ees küll on, kuid nad on päris suure surve all, kuhu mahub ju sadu toetusavaldusi. Mistõttu suur tänu, Tullio Liblik, Märt Vooglaid, Richard Tomingas, Raul Vanem, Virgo Arge ja AS Jetoil, Erich Teigamägi, Reimo Nook, Toomas Leis ja GOSPA, Terje Nepper, Enn Meri, Toomas Kõuhkna ja Toivo Alt! Eraldi toetajaid oli veel mitmetel esinejatel ja suur tänu ka neile.”

Saarlased jõudsid kohale eri aegadel ja erineval moel, esinesid eri kohtades ja käisid erinevaid radu pidi: seepärast omadega selles 5,1 miljoni elanikuga – lisaks veel nii- ja naasama rahvas, sest hinnanguliselt küündib linnaelanike koguarv 8 miljoni ligi – linnas palju kokku ei puutunud.

Ülevaade sellest suurepärasest reisist saab otsekui pusle, millest paljud, ehk isegi olulised, tükid puudu. Kogu päevade kava saab tagantjärele näha veel veebiaadressil www.peterburg2016.ee.

Perekonnavalssi ja kaerajaani

Tuhande eestlase hulgas käis Peterburis umbes 30 sõrulast – meesansambel Sõstrad ja tantsurühm Varbarööm. Salme valla kultuurijuht Maire Sillavee meenutab, et reisi teokssaamisel oli peamiseks tagantlükkajaks põnevus. “Mitmed meie hulgast polnud üldse Peterburis käinud, mitmed käisid veel Leningradi aegadel ja mitmetel olid sõbrad-tuttavad ees ootamas,” räägib ta. “Eriti keeruliseks tegi olukorra meile viimasel minutil edastatud ettepanek rahvatantsu-workshopi läbiviimiseks.”

Saaremaa meeskoori SÜM reisiprogramm algas Kroonlinnast, kuhu tavakodanikul oli veel lähiminevikus pea et võimatu pääseda. Seda emotsionaalsem oli kuulata saare meeste laulu (Alo Ritsing “Teretus”, sõnad Lydia Koidula) kõlamas maja ees, kus Lydia Koidula omal ajal elas.

Koori kõige tähtsam esinemine toimus Peterburi Eesti Jaani kirikus. Suurepärase akustikaga ja tagasihoidlikult majesteetliku sisekujundusega saalis tegi meie koor oma viimaste aastate parima soorituse. Nii arvasid laulumehed ise, dirigent Ester Soe ja mitmed kuulajad, peamiselt venekeelse publiku hulgast.

SÜM-ile mõjuvad välissõidud hästi ja ega mehed vist ise ka päris täpselt veel tea, millised võimed neis tegelikult peidus on. Ester on teinud kooriga suurepärast tööd. Samuti Olari Viikholm. Ja õnnestunud kontsert annab lauljatele kindlasti enesekindlust juurde.

SÜM laulis ka kuulsa õukonnafotograafi Karl Bulla muuseumis korraldatud vastuvõtul. Karl Bulla nimelise Ajaloolise Fotograafia Fondi president Valentin Elbek oli kutsunud saarlased 2002. aastal põhjalikult renoveeritud majja Nevski prospektil. “See vastuvõtt oli sõrulastele erilise tähendusega,” räägib Maire Sillavee. “Just Sõrvemaal leidis endine õukonnafotograaf rahuliku vanaduspõlve ja härra Elbek lubas juba selle suve lõpus Jämaja kalmistule Carl Bulla hauda korrastama ning Torgu vallamajja (endisesse Bulla kodumajja) näitust vaatama tulla. Viisime omalt poolt Bulla-majale raamatu Saaremaa rahvarõivastest, kus sees ka Bulla tehtud foto Jämaja rahvarõivais noorikutest.”

Elbek omakorda kinkis saarlastele Peterburi fotoalbumid.

Ilmataat oli saarlaste poolt

Vahemärkusena olgu öeldud, et vastuvõtul osales ka nõukogude, vene ja maailma üks kuulsamaid balletilegende Vladimir Vassiljev, kes aastatel 1958–88 oli Moskva Suure Teatri solist ning 1995–2000 kunstiline juht ja direktor. Usinamatel õnnestus temalt ka autogrammi küsida.

Silja Vipre esines koos oma ansambliga A2 Green Hallis. Samas programmis astusid üles ka Anne Veski, Tanel Padar ja The Sun ning Avenue. Vastuvõtt olnud tormiline!

Sõstarde ja Varbaröömu ühine kontsert toimus 11. juuni õhtupoolikul Petropavlovskoje kindluses, üle-peterburilise kulinaariafestivali raames. “Ilmataat oli meie poolel, kontserdi alguseks läks taevas selgeks ja polnudki vaja ennast ülespandud poodiumile katuse alla mahutada,” nendib Sillavee ja lisab kokkuvõtteks, et kuigi kusagil polnud suurt publikumassi ja mingit supersäravat jälge sõrulased miljonitelinna kultuuriellu ilmselt ei jätnud, oli kogu sündmus siiski väga positiivne.

“Aktsiooni eesmärgiks oligi ju tutvumine, sidemete loomine või taasühendamine, heade naabritega kohtumine. Ja see eesmärk meie meelest saavutati.”

Saare vene seltsi näitetrupp käis Peterburis mängimas Neda Nedjana näidendit “See, kes avab ukse…” (lavastaja Ellen Teemus). Pea olematu reklaami tõttu jäi publikuhulk tagasihoidlikuks.

“Keegi seal etenduse paigas – Rahvuste majas – isegi ei teadnud, et meie sellised tulemas olime. Algul tegi kurjaks, siis kurvaks ja… no ikka juhtub,” ütleb Ellen Teemus. “Aga kui mingilgi määral sai selgeks selle ürituse “1000 eestlast ja 100 saarlast Peterburi” suurus ja peaaegu hoomamatus, hakkas pikkamööda tekkima tunne, et meil vedas,” märgib ta.

“Meeldis, kuidas Meelis Kubits oma tööd teeb – eestlaste kogu programm oli ilusti päevade ja kellaaegade järgi ritta pandud ja arvutis nähtaval. Miks kohapealne organisaator ei olnud oma ülesannete tasemel – no kes seda teab… Peterburi on suur ja imekena linn, kuhu tahaks tagasi, sest vaatamata jäi nii-nii palju!”

Kartused osutusid asjatuiks

Kuressaare linnateatri trupp mängis lavastust “Rääkivad riided” (autor ja lavastaja Aarne Mägi). Kartused keelebarjääri osas osutusid asjatuiks ja vastuvõtt oli soe.

Võimalik, et võõrustaja Baltiiski Dom, mis tegeleb ka teatrifestivalide korraldamisega, kutsub meie teatriinimesed veel tulevikuski Neevalinna.

Kultuuripäevade lõpuõhtule etnograafiamuuseumi marmorsaalis pani efektse punkti filmilegend Mihhail Bojarski esinemine.

Tänu Tiit Reiside suurepärasele korraldusele ja giid Helle Tiisvälile oli vähemasti SÜM-i päevakava mitmekesine ja tihe, pakkudes selle lühikese aja jooksul maksimaalselt arusaamist, kui palju tegelikult nägemata jääb ja kui paljudesse paikadesse tuleb tagasi tulla.

Peterburis olime igati tähelepanuväärsel ajal: kohale jõudsime 9. juunil, mis on Peeter Suure sünniaastapäev, lahkusime 12. juunil, mil tähistati Vene Föderatsiooni sünnipäeva, ühtlasi möödus 25 aastat Leningradi taasnimetamisest Peterburiks.

Tähelepanuväärne on seegi, et saarlased olid Peterburis esindatud lausa valitsusliikme tasemel – kultuuriminister Indrek Saare visiit oli üle pika aja taas ministri külaskäik Neevalinna ning kui lisada veel, et ka kolmest kaasas olnud riigikogu liikmest üks (Kalle Laanet) oli saarlane ja teine (Igor Gräzin) suvemuhulane, oli meie esindatus enam kui esinduslik. Saarlaste sportlikku poolt tutvustasid meie võrkpallurid.

Ja lõpuks tahaks teha ettepaneku püstitada Meelis Kubitsale üleelusuurune ratsamonument. Üks mees suudab koos mõttekaaslastega teha põhitöö kõrvalt seda, milleks ametnike ja poliitikute hordidel pole tahet või suutmist. Tänu ja kummardus!

*Üks unustatud vanasõna

Print Friendly, PDF & Email