Saarlaste köievedu lõi välismeedias laineid

ÜLE TUHANDE KÖIEVEDAJA: Saaremaa pool Soela sadamas pani end kirja 608 inimest, Sõru sadamas oli registreeritud tõmbajaid 559.
MAANUS MASING

Kuigi hiidlaste ja saarlaste köieveos kangemat välja ei selgitatud, pälvis kahe saare ettevõtmine suurt tähelepanu nii Eesti kui ka välisriikide meedias.            

Maailmas suuruselt kolmanda rahvusvahelise uudiste­agentuuri AFP korrespondent Maris Hellrand kirjutas saarlaste ja hiidlaste köieveost loo, mis AFP kaudu rändas kulutulena edasi üle maailma. Eksootilisematest paikadest, kus köievedu tähelepanu pälvis, võiks välja tuua näiteks Kuveidi ja Namiibia. Samuti saab köieveo kohta lugeda paljudest inglise-, saksa-, ja prantsusekeelsetest uudisteportaalidest. Hellrand ütles, et väga suure tõenäosusega jõudis lugu köieveost ka araabiakeelsetesse väljaannetesse ning kaugemalegi idasse.

ILMAKUULUS: Köievedu pälvis tähelepanu näiteks Kuveidis.
REPRO

Levikut mõjutab ajastus

Üritust või sündmust, mis oleks päris sama palju tähelepanu pälvinud, Hellrand Eesti ega Saaremaa lähiminevikust välja tuua ei osanud. Võrdluseks tõi ta siiski möödunudaastase kunstiakadeemia projekti, mille raames tudengid valmistasid kolmest hiidruuporist koosneva puidust installatsiooni, millega saab võimendunult kuulata looduse hääli. “Aga see hakkas rohkem levima sotsiaalmeedia kaudu,” lisas ta.

Hellrand märkis, et uudiste levikul on üks määrav faktor ajastus ja seega teatud moel ka juhus. “Selliste halbade uudiste tulvas läheb mingisugune tore ja kuidagi teistsuguse kiiksuga asi alati peale,” selgitas ta, viidates traagilistele sündmustele Ameerika Ühendriikides Floridas. Hell­rand ütles, et ta pakkus köievedu eelnevalt välja ka mitmele Saksa telekanalile, kuid nende elu möödub praegu jalgpalli tähe all.

Maris Hellrand rääkis, et ta hoiab pidevalt silma peal sellel, mis saartel välja mõeldakse. “Potentsiaali on seal rohkem kui Eestis keskmiselt,” kinnitas ta. Hellrand lisas, et kui köievedu peaks toimuma ka järgmisel aastal, loodab ta ka mõne telekanali kohale vedada.

Üks Hiiumaa-poolsetest korraldajatest Tanel Lips ütles, et tähelepanu saamine oligi ürituse üks eesmärkidest. “See sai täidetud, võib öelda, et kuhjaga,” kinnitas ta. Seda, kas köis ka järgmisel aastal Soela ja Sõru sadama vahele tõmmatakse, Lips veel öelda ei osanud. “Elame- näeme,” sõnas ta.

Saaremaa pool Soela sadamas pani end kirja 608 inimest, Sõru sadamas oli registreeritud tõmbajaid 559. Lisaks oli mõlemal pool hulganisti kaasa­elajaid, hinnanguliselt üle tuhande inimese nii Soelas kui ka Sõrus. Köievedu ise sai aga Saaremaa pool läbi enne, kui õieti alatagi jõudis. Köis läks lihtsalt peaaegu kohe pärast starti katki. Sellest, et nii minna võib, andis märku ka köie katkemine mõned minutid enne starti, mil tõmbajad stardipauku ootamata liikuma hakkasid.

Tanel Lips märkis, et Hiiumaa pool läks selles osas veidi paremini. “Ikka päris tükk aega, umbes täpselt kümme minutit tiriti ja kogu see aeg tuli köis veest välja,” rääkis Lips. Tema hinnangul jõudsid tõmbajad enne köie katkemist liikuda umbes kilomeetri.

Köis katkes liiga vara

Lätist pärinev üle väina seatud köis koosnes ühe ja kahe kilomeetri pikkustest lõikudest. Lips ütles, et viimane jupp toodi veest välja kella üheteist ajal õhtul ja seega veetee vabastamisega probleeme polnud. Köis läheb vabatahtlike merepäästjate käsutusse, lisas Lips.

Ka Saaremaa-poolne korraldaja Villi Pihl kinnitas, et ürituse peamine eesmärk oli tähelepanu tõmbamine Hiiu- ja Saaremaale ning samuti mere-elule ja -ohutusele ning selles mõttes läks köievedu korda.

“Natuke kurb on, et see köis nii vara katki läks, aga seal kivide vahel ta arvatavasti katki hõõrdus,” tõdes Pihl, viidates, et ootused olid köieveo kestuse osas suuremad. “Me otseselt ei planeerinud, et see nii kiiresti juhtub,” sõnas ta.

Riigikogu liige ja Pädaste mõisa omanik Imre Sooäär, kel kogemusi turunduse vallas, leidis, et ürituse idee oli väga hea, kuid korraldus jättis soovida, kuna köietõmbamisest suurt midagi välja ei tulnud. Ta lisas siiski, et ideel endal on nii palju jumet küll, et korraldada sellist köievedu edaspidi mõnes sobivamas kohas, kus vahemaad väiksemad.

“Ükskõik mis idee, mis leiab kandepinda ja positiivset vastukaja, on loomulikult hea. Küsimus on selles, kuidas see reaalseks kasuteguriks pöörata,” lausus Sooäär.