PEPPA JA “PIILUD”: Peppa pojad on nagu ema suust kukkunud.
ERAKOGU
Hüljatud emakass valis oma uuteks inimesteks Lääne-Saare vallas Muratsi külas elava neljalapselise Kuuse pere.
Mai algul ilmus Kuuskede koduõue sõbralik noor beež emakass ega läinudki enam ära. Kuused ei toitnud kassi kaks nädalat, oodates, et kiisu oma koju läheks. Kass jäi aga paigale.
“Peppa valis meid välja ja tal oli tulles kingitus kaasas,” kirjutas pereema Reeda Facebookis. “Peppa tahtis oma kodu ja oma inimesi.”
Õhtuti istus ja ootas nurrumootor õue peal, kuni viimanegi pereliige oli koju jõudnud. Enne magama minna ei tihanud. Reeda otsis kiisu peremeest sotsiaalmeedia kaudu, ent tulutult. Ainus vihje tulemusi ei andnud.
“Mu peas vasardab mõte, kas tõesti muutus see armas kassike üks hetk oma inimesele üleliigseks?” kirjutas Reeda FB-s. “Võib-olla just selle pärast, et tal see kingitus kõhus on? Või valis ta ise uue elu…”
Kuna paistis, et kass on nad oma uueks pereks valinud, otsustasid Kuused punaka kiisu endale jätta. Uus pehme ja paksuke pereliige sai nimeks Peppa. Kiisu ristiema on pere vanim tütar Klaara Mia.
Loomaarsti juures sai umbes kaheaastane Peppa kiibi ning praeguseks on sõbralik nurrumootor tükk aega olnud ametlik pereliige. Peppa neli “piilut” tulid ilmale 31. mail.
“Minu isa on mind väikesest saati piiluks kutsunud – nagu lapsuke või kullake,” selgitas Reeda kassikeste hüüdnime Saarte Häälele. “Kui meie oma perega minu vanematele külla läheme, siis isa ikka hõikab: “Oi, piilud tulid!” Nüüd on meil Peppa ja tema piilud.”
Eile said justkui ema suust kukkunud beežid kassibeebid nädalaseks. Reeda sõnul hakkavad kiisude silmad pisitasa avanema, kuid päris lahti veel ei ole. “See-eest on nad nende päevadega tohutult kasvanud – oma pea jagu pikkuses kohe kindlasti,” rääkis perenaine.
Kassipoegi uude koju andma Kuused ei kiirusta – “piilud” on alles liiga pisikesed. Kui loovutamisaeg kätte jõuab, on kõige olulisem, et kiisud saaksid endale kodu, kus neist hoolitakse.
Reeda sõnul ei ole Peppa koduotsimise ja -leidmise lugu midagi erakordset – seda, et keegi pakub peremeheta loomale uue kodu, juhtub ju sageli. “Lihtsalt keegi pole sellest varem avalikult niimoodi bloginud nagu mina, et oleks tähelepanu äratanud,” arvas ta.
KOMMENTAAR
Edit Annusver, MTÜ Saaremaa Lemmikloomade Turvakodu juhatuse liige:
Peppa lugu on ilus ja südamlik lugu. Oleks Reeda ja tema pere suguseid inimesi rohkem, oleks maailm palju parem paik. Üldiselt annavad inimesed, kelle õuele tuleb võõras kass, sellest meile teada. Osa neist ei huvita muu, kui et see kass ära viidaks. Osa ka toidab teda, aga palju vähem on neid, kes võtavad sellise looma oma nimele registrisse. Õnneks neid inimesi siiski on.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Läks minu kõutsike Kriimu õhtul õue. Alati on mul süda muret täis, kui ta oma retkedele siirdub.( Ta on nimelt kolme käpaga, üks tagumine jalg on fikseerimata luumurruga. Aga ta veidike toetub sellele ja isegi kuidagi jookseb. Sattus noore kiisuna kurjami kätte).Veidi hiljem näen juhuslikult õue vaadates, et mingi pleekindkollast värvi kass jalutab tähtsalt meie maja eest läbi ja otse väravast välja.Natukese aja pärast juhtun nägema, kuidas meie kõuts ees, võõras kollane kass kannul, tormavad üle kopli naabrite kuuseheki poole. Nende järel silkas üks punane kassivolask. Ja vaata imet, ma ei uskunud oma silmi, kõige lõpus jooksis, nina maas, rebaserein.Veidike hiljem vaatan mina taas aknast välja ja näen, et mingi tume mütsakas on meie maja ees kõrgel noore lehise otsas. Minu kolme käpaga Kriimuke! Läksin kiisutasin, aga mõistsin, et vigane kass ise küll sealt kõrgelt alla ei pääse. Tõin redeli, see püsis ausõna peal lehise najal. Haarasin kassil turjast kinni, tõstsin õhku, surusin ta kaenlasse ja niimoodi jõudsime lõpuks mõlemad elusalt maa peale tagasi.
Kuidagi emast tõmmumad on pojad. Kas pagulaste kädi mängus?
Nii hea, et kiisu kodu leidis. Umbes nõnda tuli meie ellu ka meie kiisu, istus lihtsalt trepi peal kui õhtul koju jõudsime, oli julge ja sõbralik ja ära minna ei tahtnud.