JUHTKIRI: Minu inimesed

Inimene arvab, et tema valib endale looma. Vahel on aga vastupidi: loom valib inimese. Tuleb ja jääb, kõige kiuste. Sest see inimene on õige.

Just sel moel sai endale kassi Muratsis elav Kuuse pere. Sõbralik emakass tuli, et jääda. Tõi oma kõhus kingigi kaasa – neli poega. Ja pere otsustas: see on nüüd meie kass, poegadele otsime aga hoolivad omanikud.

Õnneks ei jää kõik kaduma läinud või hüljatud lemmikloomad saatuse hooleks. Selliseid liigutavaid lugusid, nagu Peppa ja tema “piilude” oma, tuleb ikka ette. Hea, et on inimesi, kes ei pea paljuks hädalisi aidata.

Paraku on ka teistsuguseid inimesi, kes äratüüdanud endise lemmiku autost tee äärde poetavad, järjekordse kassipojad või kutsikad merekooli saadavad või metsa sokutavad. Ise sellist teguviisi normaalseks pidades. Ehk tasapisi hakkab see suhtumine möödanikku jääma?

 

Print Friendly, PDF & Email