Seakatk ei välista farmitöölise kooselu jahimehega

TÄISSAALILE: Infopäevale Suure Tõllu puhkekülas kogunes sadakond kuulajat. MAANUS MASING

TÄISSAALILE: Infopäevale Suure Tõllu puhkekülas kogunes sadakond kuulajat.
MAANUS MASING

Upal peetud seakatku infopäeval küsis Saaremaa seafarmide juht Margus Õunpuu, kuidas hoida ristsaastumine ära majapidamises, kus üks pereliige on metsa- või jahimees ja teine farmitöötaja.                        

“Kui farmitöölise peres on jahimees või metsamees, siis tuleb ka kodus täita elementaarseid bioohutusnõudeid täie rangusega,” ütles Saaremaa veterinaarkeskuse juhataja Toivo Jürisson sadakonnale farmitöölisele juhiseid jagades. “See tähendab, et kui metsast koju tullakse, siis kindlasti esimese asjana vahetatakse jalatsid ja riided, pestakse käed ja minnakse duši alla. See on esmane nõue ja seda peaks ka kodus 100% täitma.”

Jürisson pani saalitäiele seakasvatajatele südamele, et bio­ohutuse tegevuskavast tuleb farmis tuleb kinni pidada, sest kõige enam levib taud inimese kaudu. “Mõelge sellele, et kui taud jõuab farmi, siis te kaotate ju töö ja teie pere jääb nälga,” rääkis Jürisson. “Ärge kartke teha märkusi ka oma kolleegile, sest see on kõik teie huvides.”

Jürisson soovitas olla tähelepanelik, kui külla tuleb seakatkuga nakatunud piirkonnas elav laps või tuttavad, kes toovad kaasa lihatooteid või värsket liha. Täielikult tuleks vältida sellise liha kokkupuudet lemmikloomadega ja kogu ülejääk tuleks kindlasti hävitada. “Ja kui te ise käite tauditsoonides, siis tuleb bioohutusnõudeid täita jällegi 100-protsendiliselt.”

Ehkki seapidamisele seakatku tõttu kehtestatud karmid bioohutusnõuded on väikese seapidajate arvu pea olematuks kahandanud ning kohalikud suurfarmid kellelegi põrsaid ei müü, ei saa nende ostmist kusagilt mujalt siiski keelata. “Vaat siin on kõige tähtsam teie valvsus, nagu naabrivalve,” tõdes Jürisson. “Kui te ikkagi teate, et tädi Maali tõi endale põrsa, siis oleks kõige lihtsam teatada sellest oma piirkonna volitatud loomaarstile,” lisas ta.

Jürisson selgitas, et olukorras, kus suured seakasvandused põrsaid kasvatamiseks ei müü, võib mõni väiksem tegija näha selles tuluallikat ja hakata musta äri ajama. Kui loomade liikumine registris ei kajastu, tekib võimaliku nakkusallika väljaselgitamisel lünk, seega peaks igaüks ebaseaduslikust seapidamisest ametivõime informeerima.

AS-i HKScan Estonia seakasvatusdivisjoni direktor Mati Tuvi andis infopäeval põhjaliku ülevaate AS-i Rakvere Farmid 20 seakasvanduses rakendatavatest bioohutusmeetmetest. Ettevõtte farmides kasvab 40% Eesti sigadest ja aastas kulutab ettevõte tauditõrjemeetmetele 100 000 eurot.

Muu hulgas märkis Tuvi, et tauditsoonide kehtestamise põhimõtted on liiga kodusea-kesksed. “Kodusea nakatumist võetakse 100 korda suurema riskina kui metssea nakatumist,” sõnas Tuvi, pidades sellist lähenemist vildakaks. Näiteks ettevõtte Põlvamaal asuvast 10 000 seaga farmist 300 m kaugusel on viimase poole aasta jooksul kahel korral leitud katku surnud metssea korjuseid. Tuvi hinnangul kujutab nakatunud metssiga farmi lähedal endast oluliselt suuremat ohtu kui farmist 10 km kaugusel lõpnud kodusiga.

Margus Õunpuu ütles, et üle kolme tunni väldanud infopäeval osales valdav osa ettevõtte töötajatest. “Täiskasvanud inimestele uusi kombeid õpetada on alati väga keeruline, aga tähtis on, et inimestele jõuaks kohale arusaam, mida haigus kaasa toob, kui see farmidesse satub,” lausus Õunpuu. “Siin räägiti kõikidele ühte ja sama juttu ja ma loodan, et see tuli meile väga kasuks,” lisas ta.

 

Print Friendly, PDF & Email