MUUTUV SUURUS: Margus Mölder nendib, et Kuressaares kõigub temperatuur üsna suuresti ja kesklinnas on mitmeid kraade soojem kui pargis. Roomasaares ilmajaamas mõõdetuga on aga vahe suisa üüratu.
IRINA MÄGI
Viimastel kuumadel päevadel on taas groteskselt esile kerkinud habemega lugu – ametlik ilmateade kuulutab Kuressaare suisa suviseks külmapooluseks, kuigi termomeetrid näitavad numbreid, mis teistele Eesti paikadele kuidagi alla ei jää.
Eile hommikul vahendas rahvusringhäälingu hommikuprogramm riigi ilmateenistuse infot, mille järgi Kuressaares oli oodata 18 soojakraadi. Tegelikkus osutus ligi kümme kraadi kuumemaks.
Kuressaare linnavalitsuse pressiesindaja Kristiina Maripuu sõnul on tõdemus, et ilmainfo ei peegelda Kuressaare reaalset ilma, fikseeritud ka Kuressaare koalitsioonileppes. Lahendusena kaalutakse meteoroloogiajaama kolimist või dubleerimist merest eemal ja nähakse ette koostööd vastavate asutustega.
Linnavolikogu liige Jaanis Prii on mitmel korral juhtinud riigi ilmateenistuse tähelepanu asjaolule, et üldsusele antud ilmaprognoosis on Kuressaare õhutemperatuur tegelikust palju madalam. “Hiljutises kirjavahetuses tõi Prii näite ühest konkreetsest päevast, mil mudelprognoosis näidatud õhutemperatuur oli reaalsest õhusoojusest seitsme kraadi võrra madalam. Tema sõnul on selline prognoos eksitav, mõjutades ka turistide otsuseid,” rääkis Maripuu.
Saaremaa turismiettevõtja Margus Mölder on temperatuurijamale aastaid tähelepanu juhtinud, kuid tulutult. “Oleme igasugustesse ametitesse pöördunud, isegi riigikogu liikmeid tülitanud, aga nii kui kevad tuli, hakkas kõik jälle otsast peale – meil on üle kahekümne kraadi sooja, ametlik näit on aga pea kümme kraadi madalam,” rääkis ta, lisades, et õhusoe mängib Saaremaa kui turismipiirkonna jaoks olulist rolli, kuna inimesed teevad lähipiirkonna reisiotsused väga suuresti ilma järgi.
Mölder märkis, et probleem on mõõtepunkti asukohas – nimelt paikneb see Roomassaares, kus temperatuur võrreldes linnaga on hulga pügalaid madalam. Umbes viis aastat tagasi, kui asi oli taas kord suurema kella küljes, jõudis see ka meteoroloogideni välja. Aga nemad ei ole mõõtmisseadmete ümberpaigutamisega nõus.
Küsimus, kas viimasel ajal on juttu olnud Roomassaare ilmajaama viimisest kuhugi mujale, pani keskkonna-
agentuuri riigi ilmateenistuse kogenud ilmavaatluste peaspetsialist-meteoroloogi Ene Tillmanni muigama. Ta ütles, et ilmajaama asukoha muutmist Kuressaares on varem arutatud juba aastaid, paraku on teema tänaseks kindlalt päevakorrast maas.
“Selle jaama asukoht on meile tegelikult sobiv, sest see näitab rannikuilma ja tuult,” tõdes Tillmann. Ka ilmavaatluste osakonna asejuhataja Külli Loodla lisas, et asutuse üldiste prioriteetide nimekirjas ei ole see teema praegu nende jaoks aktuaalne ja on vastupidi, allapoole liikunud.
Margus Mölderil on aga Kuressaare tõepärasemate temperatuuride avaldamiseks ka lahendus pakkuda. Nimelt kui sünoptikud ei ole tõepoolest nõus linna üht taadeldud termomeetrit paigaldama, siis võiks tema sõnul mõõta õhusooja kümnes erinevas Kuressaare punktis, võtta aritmeetiline keskmine ja edastada avalikkusele see number. “Tänasel digiajastul oleks see väga lihtne,” märkis ta.
Piia Tamsalu, Mehis Tulk
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Probleem on jaama asukohast keerulisem.
Üks on relaane temperatuur mida möödetakse Roomassaares. See on mere ääres ja seda ei saa nimetada Kuressaareks. Ilmateenistuse lehel on see ka Roomassaare.
Seal pole asi sageli kõige hullem. Näiteks eile kell 18.00 oli Roomasaares 23,7 Tallinna 21,2 ja Otepää 24,9 vastu.
Kehvem seis on prognoosiga.
Kaks aastat tagasi pikema torkimise peale pani ilmateenistus oma kodulehele prognoosi kaardile Saaremaa ühe numbri asemel kaks. Näiteks täna lubab päevaks Kuressaares 24 ja Saaremaal 26 kraadi. Viimane on märksa reaalsem.
Ilmateenistus lubab oma pronoosis rohkem arvesse võtta vee temperatuuri mõju.
Nende programm arvestab vee jahutava, mitte aga soojendava mõjuga.
Siiski on ka leida ka natuke positiivset. Ilmselt nädalavahetusel, kui ilm jaheneb on Roomasaaare temperatuur üks Eesti kõrgemiad.
Lisaks veel see et erinevad meediakanalid võtavad oma prognoosid eri kohast ja see on suht kontroolimatu.
Kopin siia kogu oma viimase kirjavahetuse ilmateenistsega:
From: Aarne Männik [mailto:Aarne.Mannik@Envir.ee]
Sent: Wednesday, June 01, 2016 2:48 PM
To: Jaanis Prii
Cc: Kadri Kauksi
Subject: FW: ilmaprognoos kuressaare kohta
Tere!
Täname, et juhtisite meie tähelepanu mudeli nõrkusele, mis selles situatsioonis avaldub. Meie omakorda juhime teie tähelepanu tekstilõigule mudelprognooside juures mis ütleb: “Mudelite väljundit ei tohi interpreteerida kui Riigi Ilmateenistuse ametlikku ilmaennustust. Ilmateenistuse ametlik prognoos koostatakse küll mudelite põhjal, kuid ei ole sellega samane. Mudelite väljund on laiemale kasutajaskonnale kättesaadav ennekõike teadus-arenduslikul ja hariduslikul eesmärgil.”
Seetõttu ei ole me vastutavad ka inimeste otsustuste eest, mida mudeleid kasutades tehakse. Oleme täiesti teadlikud, et mudeli töös esineb probleeme ja nii meie kui ka rahvusvaheline konsortsium, kuhu me kuulume, on huvitatud kõikide teadaolevate probleemide lahendamisest vastavalt olemasolevatele ressurssidele ning teaduslikele võimalustele. Ranniku protsessid on mudelite jaoks rasked esitada ning sõltuvad tugevasti mudeli võrgulahutusest. Teie poolt viidatava mudeli võrgulahutust meil pole võimalik praegu tõsta ja tuleb leppida olemasoleva olukorraga. Uurime omalt poolt võimalusi merepinna temperatuuride tõelähedasemaks esitamiseks, kuid me tegutseme piiratud ressursside tingimustes ning lahendused ei pruugi kiired olla. Kui eesmärgiks on spetsiifiliselt Roomasaare mõõtmistega mudeli väljundi kokku ajamine siis on see mingi piirini eritehnoloogiatega teostatav kuid jääb selgelt mudeli igapäevase opereerimise ja koduleheküljel esitamise skoobist väljapoole.
Lugupidamisega,
Aarne Männik
Tere
Kaks aastata tagasi oli meil teie ilmateenistusega selline arutelu nagu allpool kirjas.
Paraku ei ole olukord oluliselt paranenud.
Jätkuvalt on Kuuresaare kui kuurortlinna ilmaprognoos väga eksitav. Panen siia näiteks teie mudelprognoos ja reaalase ilma eile samal kellajal Roomasaare kohta. Vahe on 7 kraadi.
Oli lootus et prognoos saab vähemalt olema reaalne aga see ei arvesta jätkuvalt sellega, et on olnud juba pikalt soe, merevesi on ka soe ja see akumuleerub.
Ma ei räägi sellest et Kuressaares on reaalne ilm vähemalt 3-4 kraadi soojem kui Roomasaare, mis on kolmes küljest merega ümbritsetud.
Miks peaks turist tulema saarele kui siin on 10 kraadi jahedam prognoos. Jah, õnneks suurel 4 ööpäeva prognoosikaardil on eraldi Saaremaa keskosa number olemas ja see on väga hea. Roomasaare prognoos on aga jätkuvalt arktiline.
Parimat
Jaanis prii
Kuressaare linnavolinik
From: Svetlana Pudova [mailto:Svetlana.Pudova@envir.ee]
Sent: Friday, May 09, 2014 12:50 PM
To: jaanis@cassiopeia.ee
Subject: ilmaprognoos
Tere!
Täname kirja eest ning ühtlasi vabandust vastuse viibimise eest!
Kõigepealt peame vajalikuks märkida, et Riigi Ilmateenistus ei koosta prognoose Kuressaare linna kohta. Nii meie prognoosid kui vaatlusandmed kehtivad Roomassaare kohta ning sellesisuline teave on meil olemas ka meie kodulehel. See, et meie Roomassaarele kehtivaid prognoosandmeid kasutatakse Kuressaare pähe, on erinevate meediakanalite meelevaldne tegevus.
Kindlasti pöörame sellist ebakõla avastades kohe infoavaldajate tähelepanu sellele, et lubatud temperatuur kehtib Roomassaare, mitte Kuressaare kohta ning palume neil edaspidi inimesi selles osas mitte eksitada.
Et aga edaspidi saaksid kõik kohalikud ning ka Kuressaarde sõita plaanivad inimesed ettekujutuse ka Kuressaare ilmast, hakkame oma uuel kodulehel avaldama ka sealset prognoositavat õhutemperatuuri. See saab võimalikuks arvutusliku mudelprognoosi alusel. Samas pole aga võimalik hiljem võrrelda prognooside ja vaatlusandmete vastavust, kuna vaatlusi tehakse Roomassaares.
Et aga olete oma pöördumises esitanud ka küsimuse, millistel alustel ilmajaamad paigaldatakse, siis lähemalt ka sellest.
Ilmajaamade varustatusele ning nende asukohale pööratakse kõigi riikide ilmateenistustes suurt tähelepanu. Raske on leida jaamadele head kohta, mis rahuldaks enamikku ilmaandmete tarbijaist. Näiteks Tallinna, samuti Harjumaa kliimat peab iseloomustama Harkus asuv aeroloogiajaam. Samas teame, et Tallinna linna eri osades võib õhutemperatuur erineda mõnel päeval samal kellaajal isegi 9 kraadi!
Vaatlusväljakute rajamise kriteeriumid tulenevad Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) soovitustest. Nende järgi peab jaama asukoht olema representatiivne, s.t asuma antud ümbrusele iseloomulikul maa-alal. Koht peab olema eemal puudest, hoonetest, seintest ja muudest takistustest. Pilvede ja nähtavuse vaatlusteks peab ümbruskond ja taevas olema võimalikult avatud. Tuule mõõtmisel peavad üksikud madalad objektid (hooned, puud) jääma vaatlusväljakust nende 10kordse kõrguse kaugusele (nt kui puu kõrgus on 5 m siis peab ta väljakust jääma 50 m kaugusele). Ühtlase metsa või tiheasustuse korral nende 20kordse kõrguse kaugusele. Rannikujaamal peab olema vaade avamerele.
Ilmavaatluseid on Kuressaares tehtud alates 1843. aastast. 1940.a lõpus rajati vaatlusväljak Tori linnaossa, kus see asus kuni 21.05 1958, mil jaam suleti. Perioodil 01.01.1948 – 31.07.2000 asus ilmajaam Kuressaare lennuväljal. 01.01.2008 alustas tööd Roomassaare rannikujaam, mis asub lennuvälja lähedal ja on oma avatuse tõttu eriti sobiv tuule ning päikesepaiste kestuse ja summaarse kiirguse mõõtmiseks.
Roomassaare RJ asukoht on sobiv just mereprognooside koostamiseks ja ilmainfo edastamiseks Roomassaare sadamat külastatavatele laevadele.
Saaremaa elanikud on pöördunud ilmateenistuse poole ka saare keskosa ilmainfo puudulikkuse pärast. See on veelgi suurem probleem, kuna mikroklimaatilised erinevused (õhutemperatuur, pilvisus, päikesepaiste kestus jne) muutuvad oluliselt sisemaa suunas. Kunagised meteopostid (nt Karja) likvideeriti, uute automaatjaamade loomine ja hooldus on väga kallis lõbu.
Pärnus asus ilmajaam aastatel 1841-1990 mere lähedal, seejärel 14 aastat kesklinnas ja nüüd olude sunnil Sauga lennuväljal, linnulennult 7 km kaugusel kesklinnast. Kui enne iseloomustasid Pärnu andmed just sealse kuurordi kliimat, siis nüüd on pilvisus suurenenud, päikesepaiste kestvus lühenenud, ilm on jahedam. Hetkel käivad läbirääkimised linnavalitsusega, et jaam linna tagasi kolida.
Haapsalu meteoroloogiajaam asub Haapsalu Veevärgi territooriumil Tagalahe ääres, 800 m kaugusel Aafrika rannast. Mereäärsete alade mikrokliima muutub aga sadade meetrite ulatuses.
Usume, et meie kavatsusest hakata arvutuslikku prognoosi avaldama ka Kuressaare kohta, on kasu nii saarlastel kui ka Kuressaare külastajail, ning et see leevendab oluliselt tekkinud olukorda.
Lugupidamisega
Svetlana Pudova
Asedirektor ilmateenistuse alal
Keskkonnaagentuur
Mustamäe tee 33 10616 Tallinn
Tel: +372 666 0902
Mob: +372 530 63061
“Tuule mõõtmisel peavad üksikud madalad objektid (hooned, puud) jääma vaatlusväljakust nende 10kordse kõrguse kaugusele (nt kui puu kõrgus on 5 m siis peab ta väljakust jääma 50 m kaugusele)” – selle nõude järgi peab ilmajaama Roomassaarest nagunii varsti ära kolima, kui sinna kõrvale hakatakse sadamast välja veetavat puitu ladustama.
Aastaid on meediale viidatud, et kasutage Kuressaare lennujaama andmeid. Jaam on sertifitseeritud, pideva kontrolli all ja edastab andmeid 24/7.
Asub võrreldes Roomassaarega 2 km linnale lähemal ja annab oluliselt adekvaatsemaid numbreid.
Adekvaatsemaid linna suhtes.
pean vajalikuks juhtida tähelepanu ka sellele, et mitte ainult temperatuuris ei ole suuri erinevusi reaalsusega, kui ka näiteks tuulega. Prognoosi võib võtta küll, kui üldistust, kas on tugev tuul või ei ole, numbreid vaadata ei saa. Pistad nina õue ja saad reaalsest ilmast aimu. Seega on saareline kliima ja ilm suhteliselt ennustamatu.
See roomassaare vaatluskoht on täielik komöödia. Asi on pea igast küljest merele avatud ja vähegi adekvaatne temperatuuri näit on vaid põhjatuulega.
Aga võib kasutada näiteks kõrvalasuvat lennujaama oma:
http://www.kuressaare-airport.ee/ilm
Hetkel näitab 26,1
Võrdlusena hetkel ilmateenistuse lehel 23,5.
Mul aknataga 28 ja auto oma 27.
Kesksaaremaa temperatuuri annab vaadata http://balticroads.net
Roomassaare oma tuleks ära koristada, või siis vähemalt mitte öelda sealseid andmeied Kuressaare kohta
Minu arusaamist mööda peaks iga riigiteenistus ikka rahva teenistuses olema. Seda ei saa öelda ilmateenistuse kohta. Kui suur on rahvastiku tihedus Roomassaares, Sõrves, Virtsus, et ainult neid kohti peetakse ilma-nabadeks.
„Saaremaa elanikud on pöördunud ilmateenistuse poole ka saare keskosa ilmainfo puudulikkuse pärast. See on veelgi suurem probleem, kuna mikroklimaatilised erinevused (õhutemperatuur, pilvisus, päikesepaiste kestus jne) muutuvad oluliselt sisemaa suunas…“ – ja seda ütleb ilmateenistuse asedirektor samal ajal täiesti süüdimatult õigustades teenistuse “ainuõiget” tegevust.
Mäletan juhust mõned aastad tagasi, kui hommikusel praamil teel Tallinnasse lugesin Postimehe tagakülje viimasest ilma-veerust pealkirja „Lumelisa pole loota“. Kogenud sünoptik ei lubanud lund nii pea. Samal õhtul tagasiteel aga oli väljas selline lumetorm, et kogu praamilt tulnud autode rong liikus üksteise sabas kiirusega 50-60km/h. Iga juht püüdis läbi lumemöllu hoida silmis eesliikuja punaseid tulesid. Kuna elan mitte peamise maantee ääres, tuli koju jõudes auto teele jätta, sest koju ei saanud sisse. Õigemini auto jäi ise üsna kodu lähedal põhja peale kinni. Või varakevadised hommikused ilmateenistuse temperatuuride loetelu raadios: …Virtsus +1 kraadi, Sõrves 0, Roomassaares +1. Samal ajal Kuressaarest 10 km kaugusel sisemaal -12 kraadi!
Kuidas suhtuda sellisesse ilmateenistusse? Mina suhtun ammu juba huumoriga. Ainult murelikuks teeb, et sellise nalja tootmiseks kulub ka palju rahva raha ja seda praegusel mitte just kõige jõukamal ajal! Õhtused AK uudiste lõpuminutid on pigem kaubandusfirmade reklaam „ilma-näitlejate“ riietuse näol. Kommertskanalid tehku, mida iganes! Nemad maksavad ise selle palagani eest! Kui majandus üldiselt on ikka võrdelises sõltuvuses sellesse investeeritud vahendite poolest siis meteoteenistus tundub pöördvõrdelises sõltuvuses olevat. Kui palju moodsat ja kallist tipp-tehnikat on viimasel ajal üles seatud! Täpsus aga aina langeb. Tegelikku ilma hinnata tuleb ikka ise aknast välja vaadates ja endale ustav kanal otsida, mida saab uskuda.
Oleks minu olemine, teiseks minu tegemine… siis sellise täiesti mõttetu tegevuse ma lõpetaksin küll päevapealt ja paneksin ilmateenistuse rahva huvides tööle.
Ma vaatan ilma http://webcam.tt.ee kesklinna kaamerast. Näitab ikka reaalsust!