Miljonid eurod ja sajad edukad europrojektid

PALL KORVI! Pihtlas on SKK toetanud MTÜ Saaremaa Korvpall korvpalliväljakute rajamist. Sealsed palli põrgatamise võimalused proovisid omal käel järele SKK nõustajad Ivar Ansper ja Sulvi Munk ning tegevjuht Terje Aus. MAANUS MASING

PALL KORVI! Pihtlas on SKK toetanud MTÜ Saaremaa Korvpall korvpalliväljakute rajamist. Sealsed palli põrgatamise võimalused proovisid omal käel järele SKK nõustajad Ivar Ansper ja Sulvi Munk ning tegevjuht Terje Aus.
MAANUS MASING

Ehkki Saarte koostöökogu (SKK) 10. sünnipäev oli juba 30. märtsil, tähistatakse ümmargust sünnipäeva sel reedel. Kümnese sünnipäeva puhul on paslik vaadata ajas tagasi, aga ka edasi.

 

2005. aastal hakati liikumise Kodukant eestvõttel Eestis rääkima Euroopa Liidu maaelu arengu toetusprogrammi LEADER tegevusgruppide moodustamisest. Saaremaal vedas tegevusgrupi moodustamist kohaliku Kodukandi tollane juhatuse esimees Elvi Viira.

Saarte koostöökogu praeguse tegevjuhi Terje Ausi sõnutsi oli LEADER-programmi põhimõte, mis seab esikohale kohapeal elavate inimeste algatused ja vajadused, mitte aga Eesti riigi või Euroopa Liidu prioriteedid, saarlastele meeltmööda. Saarte koostöökogu kui kohaliku LEADER-tegevusgrupi asutamiskoosolek Saaremaal toimuski 30. märtsil 2006. aastal Kuressaare ametikoolis. “Seega on põhjust vaadata tagasi möödunud kümnele aastale ja teha kokkuvõtteid,” tunnistas ka Aus.

Lisaväärtust 7 miljoni eest

Esimesed aastad kulusid tegevusgrupi tegevuse käivitamisele, esimese arengustrateegia koostamisele ja toetusmeetmete ettevalmistamisele. Esimesed toetustaotlused Saaremaal võeti tegevjuhi sõnul vastu ja esimesed toetussummad LEADER-programmi raames jõudsid maakonda 2009. aastal.

Aastatel 2009–2013 toetati maakonnas kokku 278 projekti kogusummas 4,2 miljonit eurot. “See on arvestatav summa, mis on meie piirkonna maaelu ja -ettevõtlust kindlasti elavdanud,” märkis Aus. “Arvestades veel, et meie projektide elluviimiseks on taotlejal endal vaja tasuda ka omaosalus, on maakonna maaelu saanud LEADER-programmi kaudu juurde lisaväärtust peaaegu 7 miljoni euro eest.”

Praegu on SKK jõudnud juba teise programmperioodi ning koostanud uue arengu­strateegia ja toetusmeetmed aastateks 2015–2020. Tegevusgrupi eelarve nendeks aastateks on 5,4 miljonit eurot, mis on Eestis Tartumaa arendusseltsi järel suuruselt teine. “Praegu on toimunud juba üks taotlusvoor, mille vastu oli väga suur huvi ning taotlusi ideede rahastamiseks laekus kokku 43, mille elluviimiseks küsiti toetust 1,2 miljonit eurot,” rääkis Aus. Meetme eelarve oli aga 514 000 eurot, seega pidid palju mõtted ja investeeringusoovid jääma ootama järgmist võimalust.

Maksimaalne toetussumma, mida on lubatud LEA­DER-meetme kaudu ühe projekti toetamiseks ühes meetmes maksta, on 200 000 eurot. “Arvestades, et see on peaaegu pool kogu meetme eelarvest, on meie tegevusgrupi ajaloos taotlejale määratud maksimaalne summa vaid ühel korral,” tunnistas Terje Aus. 2010. aastal otsustati nimelt 200 000 euroga toetada nüüdisaegse õunamahlatööstuse ja säilituslao rajamist ning vajalike töötlemisseadmete hankimist Nasval.

Eelmise perioodi lõppedes koondas SKK näited siinses piirkonnas elluviidud projektidest ka raamatusse. “Seal on küll väike osa meie projektidest, kuid see annab huvilistele siiski hea ülevaate ja miks mitte ka uusi ideid sellest, kuidas LEADER-toetus saab abiks olla heade ideede ja vajalike investeeringute elluviimisel,” leidis SKK tegevjuht.

Kümneaastasel Saarte koostöökogul läheb hästi. “Oleme aasta-aastalt kogunud maakonnas tuntust kui arendusorganistasioon ja koostööpartner, mitte ainult kui toetust vahendav organisatsioon,” sõnas Aus.

Tulevik sõltub Euroopa Liidust

SKK eesmärk ongi ka selles osas maakonna maapiirkondade arendamisel üha rohkem kaasa rääkida. “Teha koostööd maakonna teiste arendusorganisatsioonidega, vahendada ja korraldada meie liikmetele vajalikke koolitusi, organiseerida õppereise ning muidugi on üks meie prioriteet ja suur eesmärk meie tootjate brändi “Saaremaa ehtne toode” nähtavuse ja tuntuse suurendamine,” kõneles Aus.

SKK edasine tulevik sõltub Terje Ausi sõnul paljuski sellest, mida otsustakse Euroopa Liidu tasandil perioodil 2020+ arendada ning kas ja mille doteerimine üle-euroopalisel tasandil veel jätkub. “Sellest tulenevalt jälgime ka meie juba praegu oma projektide rahastamisel nende jätkusuutlikkust ja elujõulisust, et praegu toetusrahaga arendatavad tegevused jätkuksid omal jõul ja edukalt,” kinnitas ta.

Praegu on tegevusgrupil 92 liiget: neist 13 vallavalitsust, 52 MTÜ-d, üks sihtasutus ja 26 ettevõtet. SKK-l on ka 15-liikmeline juhatus.


TOETUSED AASTATEL 2009–2014

Aasta Taotlusi Kogumaksumus € Toetus €
2009 47 1 271 249 879 862
1010 68 1 300 160 979 623
2011 40 1 766 587 1 090 668
2012 43 1 391 877 1 069 113
2013 54 696 239 453 870
2014 39 463 363 318 030
Kokku 291 6 889 475 4 791 166

TOETUSTE JAGUNEMINE

KOV Projekte Otsustatud toetus € Elluviidud projekte Väljastatud toetus €
Kaarma 30 277 569 26 224 352
Kihelkonna 13 174 629 13 174 629
Kärla 10 211 626 9 178 965
Laimjala 11 100 986 9 95 131
Leisi 16 304 093 16 300 743
Lümanda 16 215 945 16 208 727
Muhu 18 396 000 18 386 640
Mustjala 11 154 281 11 151 429
Orissaare 22 583 264 21 383 538
Pihtla 7 174 604 7 172 419
Pöide 13 200 751 13 196 860
Ruhnu 6 24 538 6 24 202
Salme 17 449 416 17 439 622
Torgu 6 218 790 4 198 377
Valjala 15 172 628 15 171 994
Saare mk 80 1 132 045 77 960 754
Allikas: Saarte koostöökogu

 

Print Friendly, PDF & Email